Riigikogu majanduskomisjon arutas teisipäeval partneritega kaugkütteseaduse muudatusi, kus kahe suurema muudatusena on plaanis toasoojale kehtestada referentshind ning teha võimalikuks püsitasu kehtestamine nii, et toasooja edastamise maksumus oleks soojahinnast eraldi.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas leiab, et sarnaselt elektrihinna ja võrgutasu eraldi arvestamisega on mõistlik võtta see kasutusele ka soojatootmises. „Selline süsteem parandab küttearvete läbipaistvust ja tõstab tarbijate teadlikkust toasooja kulude osas. Ma leian, et see on nii ettevõtte kui tarbija seisukohast kasulik,“ ütles Aas.

Kaugkütteseaduse eelnõus kavandatud referentshinna teema üle toimus teisipäeval majanduskomisjoni avalikul istungil elav diskussioon. Referentsihinnaks peaks saama majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatav mõistlikul tasemel toasooja müügihind, allpool mida ei peaks tootja hinda konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama. Praeguste hindade juures võiks see ministeeriumi ametnike sõnul jääda 50-60 euro vahele ühe megavatt-tunni eest.

 „Eestis on palju kaugküttevõrkusid, kus toasooja hind on suhteliselt kallis ning kus tänase regulatsiooni juures pole tootjad ka huvitatud investeerima. Uus referentshind peaks motiveerima soojatootjaid investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja kütteallikatesse, mis alandavad soojuse hinda lõpptarbijale. Samuti käidi välja idee kehtestada referentshind sõltuvalt tootmismahust ja küttepiirkonna suurusest,“ rääkis Aas. Eesmärk on innustada ettevõtteid tootmist ja võrku efektiivsemaks muutma ning vähendada bürokraatiat. Samas tuleb arvestada, et soojatootmises on investeeringud väga mahukad ja pikaajalised ning täielikult vaba konkurentsi on raske tekitada.

Eestis on ligi 230 kaugküttepiirkonda ning toasooja hind kõigub ligi 30 eurost kuni 90 euroni megavatt-tunni eest. Konkurentsiameti hinnangu kohaselt katab kaugküte 70 protsenti Eesti soojusvajadusest. Investeerimisvajadus on valdkonnas suur, mõne aasta taguse hinnangu põhjal on sektori investeerimisvajadus ligi 800 miljonit eurot, millest enamuse peab panustama soojusettevõtja.

Valitsuse esitatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) läbis esimese lugemise tänavu mais. Eelnõu teist lugemist ettevalmistaval majanduskomisjoni istungil osalesid teisipäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, Eesti jõujaamade ja  kaugkütte ühingu, Eesti korteriühistute liidu, konkurentsiameti, Eesti maaomavalitsuste liidu ja Eesti linnade liidu esindajad.

Vaata fotosid.