Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel istungil keskenduti Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise probleemidele, mis on arutusel 22.-24. juulil Vilniuses toimuval mitteametlikul EL konkurentsivõime nõukogu istungil ning kus käsitletakse tööstuse, ühtse turu ja ettevõtluse valdkondi. Arutelu all on ka avaliku halduse moderniseerimise küsimused. 

Komisjoni istungil märgiti, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel peamiste tööandjatena ja kasvupotentsiaali loojatena on täita oluline roll Euroopa majanduses ning koos sellega innovatsiooni loomisel. 

ELAKi esimees Arto Aas pidas tähtsaks kiiret edasiliikumist halduskoormuse vähendamisel EL tasandil õigusaktide menetlemisel ja ühtlustamisel. „Väga oluline on digitaalse siseturu toimimise kindlustamine ning võimaluste loomine piiriüleste e-lahenduste kasutamiseks autentimise, digiallkirja, e-hangete ning teiste innovaatiliste võimaluste kaudu.“ Ta leidis, et elektroonilise identiteedi ja digitaalsete usaldusteenuste määrus tuleks vastu võtta veel selle Euroopa Parlamendi koosseisu poolt. Aas märkis, et digitaalse turu arengule aitab kaasa ka uus EL eelarve, kus on ettenähtud vahendid IT projektideks. 

Komisjoni istungil tõdeti, et tööjõu- ja oskuste vajaduse täpne prognoosimine on keeruline, sest majanduse arengusuundi on pikemas perspektiivis raske ette ennustada. Seda enam peeti oluliseks, et inimesed oleksid valmis enda täiendamiseks või siis täiesti uue eriala omandamiseks oma tööea kestel. Märgiti, et Eestis tuleneb oskuste mittevastavus ka sellest, et tööturu vajaduste prognoos ning tööandjate ja haridus- ja koolitusteenust pakkuvate osapoolte vaheline dialoog on seni olnud ebapiisav. Aas pidas oluliseks ka doktorantide ettevõtlikkuse tõstmist ja nende praktilist koostööd ettevõtjatega, mis looks arenguks tugeva sünergia. 

Komisjoni istungil kuulati ära informatsioon ja seisukohad Kreeka abiprogrammi kolmanda ülevaatuse kohta. 

Komisjon toetas valitsuse seisukohta mõnepoolse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistel, kuna läbirääkimiste tulemusel teenustekaubandust liberaliseeriv leping oleks kasulik Eesti ettevõtjatele ja füüsilisest isikust teenusepakkujatele. Liberaalsemad reeglid võimaldaksid lihtsamatel ja selgematel tingimustel pääseda välisturgudele ning suurendaksid Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. 

Riigikogu pressitalitus 

 

Tagasiside