„Põlevkivil baseeruv keemia- ja õlitööstus on äärmiselt teadmismahukas, aga ka äärmiselt kõrge lisandväärtusega majandusharu. Eestis on aastakümnete jooksul omandatud põlevkivi vallas maailma parimad teadmised ja kogemused, mida tasub edasi arendada. Samas on põlevkivitööstus väga kapitalimahukas ja pikaajaliste toimemehhanismidega, mistõttu on riigil vaja tagada stabiilne maksukeskkond. Ettenägematud ja ebajärjepidevad muutused ärikeskkonnas ei võimalda kaasata vajalikke investeeringuid ega luua uusi töökohti,“ ütles majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

 

Tänastes sõnavõttudes tõdeti, et nafta hinna kiire tõus on muutnud põlevkivist õli tootmise tasuvaks, samas kui põlevkivielektri hinda määravad üha rohkem Euroopa Liidu saastetasud.

 

„Põlevkivi baasil elektrienergia tootmise majanduslik otstarbekus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kliimapoliitikast. Aga isegi ilma kõrgete saastetasudeta on põlevkivist õli- ja keemiatoodete valmistamine rahaliselt 2-3 korda tasuvam kui elektri tootmine. Seega tuleb riigil lahendada küsimus, kuidas tagada Eesti energiaalane sõltumatus ja julgeolek, kasutades samas maapõues peituvat loodusressursi majanduslikult kõige kasulikumal moel. Põlevkivist elektri tootmine ei kao Eestist kuhugi, küll aga võib tema osakaal energiatootmises väheneda. Peamine eesmärk on tagada tarbijatele kõige soodsama hinnaga energia,“ ütles Aas.

 

Aas rõhutas samuti võrdsete konkurentsitingimuste olulisust. „Vaba konkurentsi ja põlevkivi õiglase hinna huvides tuleb tagada, et põlevkivi ressurss jagatakse erinevate ettevõtete vahel läbipaistvate ja ausate reeglite alusel,“ ütles Aas.

 

Tänasel kuulamisel majanduskomisjonis esinesid ettekannetega TA Energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, keskkonnaministeeriumi ministeeriumi nõunik Rein Raudsep, konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, Eesti Energia AS-i juhatuse esimees Sandor Liive ja Viru Keemia Grupi AS-i juhatuse arendusdirektor Jaanus Purga.

 

Riigikogu pressitalitus