Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorras on kuue eelnõu menetlemine ja neljanda päevakorra punktina turvalisuspoliitikat puudutav arutelu. Üks eelnõu on kolmandal, üks teisel ja neli esimesel lugemisel.

1. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE). Eelnõu lubab mittekodanikest noori Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeteks. Kaitseliidu noorliikmeks võivad olla 7-18-aastased Eesti kodanikud ja samaealised Eestis alaliselt elavad noored. Seejuures noorliige, kes ei ole Eesti kodanik, võib kuuluda vaid noorteorganisatsioonide koosseisu.

2. Eesti Panga nõukogu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (593 OE). Tulenevalt Eesti Panga seadusest esitab Eesti Panga nõukogu esimees Riigikogu otsuse eelnõu nimetada Eesti Panga nõukogusse Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE). Eelnõu kohaselt tuleb sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtuda lisaks ühistranspordiseadusele ka Euroopa Liidu vastavast määrusest, mis käsitleb bussisõitjate õigusi. See määrus puudutab vaid rahvusvahelisi liine. Väiksema vahemaa ja seega ka riigisiseste liinide puhul kohaldatavad sätted reguleerivad eelkõige puudega isikutega seonduvat, aga ka teabe saamist ja kaebuste lahendamist.

4. “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” 2013. aasta täitmise aruanne. Ettekandja siseminister Ken-Marti Vaher.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu (555 SE). Eelnõu loob uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku. Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised. Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise eesmärk oli süstematiseerida ja korrastada mõlemat õigusharu puudutavat normistikku ning teha ettepanekud olukorra korrastamiseks või uute normide sõnastamiseks. Analüüsi tulemusel leiti, et planeerimis- ja ehitusõigus vajavad ajakohastamist ning senisest paremat sobitumist õigussüsteemi, sealhulgas selgete põhimõtete väljatoomist, menetluse korrastamist, ühtlustamist teiste sellesarnaste menetluste ning valdkondadega. Eelnõu karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimusi, suurendades seejuures halduskoormust. Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid: kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (571 SE). Eelnõuga kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised. Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtaeg 3 aastat.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE). sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Selle toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe eelnõu vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast. Rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest. Seaduste jõustumine on ettenähtud üheaegselt.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 13: Eesti seisukohad Euroopa Liidu (EL) kliima- ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030 kohta, arvamuse andmine EL-i asjade komisjonile, kutsutud keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE), kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L332);

kultuurikomisjonis ja rahanduskomisjonis – ühine arutelu spordivaldkonnas makstavatest stipendiumidest, sõnavõttudega esinevad kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Jürgen Ligi, maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, Eesti Olümpiakomitee asepresident Toomas Tõnise, Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Vello Jõgisoo ja Eesti Linnade Liidu büroo nõunik Anne Läns; arutelul osalevad Riigikogu spordi ja liikumisharrastuse toetusrühma liikmed ning asjaomaste organisatsioonide esindajad; arutelu on avalik, toimub veebiülekanne  ja salvestus (konverentsisaal);

maaelukomisjonis – piirangud sealihaga kauplemisel seoses sigade Aafrika katkuga;

majanduskomisjonis – elektrituruseaduse ja riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE); Eesti seisukohtade arutelu EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030 kohta, arvamuse andmine EL-i asjade komisjonile;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Lea Laarmaa kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (595 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (541 SE); märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE); Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 17.02.2014 otsuse arutelu;

rahanduskomisjonis – kell 13.45: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE);

riigikaitsekomisjonis – osalemisest kõrgematel riigikaitsekursustel 6.- 11. aprillini Roostal;

väliskomisjonis – Vabariigi Valitsuse vastused väliskomisjoni raportis „Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025“ esitatud soovitustele, kutsutud välisminister Urmas Paet ning välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; olukorrast Ukrainas; välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul 27. veebruaril – Vabariigi Valitsuse ja väliskomisjoni ettekandest; Eesti seisukohad 28. veebruaril toimuval mitteametlikul EL-i välisasjade nõukogu (kaubandusministrid) kohtumisel;

õiguskomisjonis – kell 13: kohtumine justiitsminister Hanno Pevkuriga;

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Kalevi Spordiseltsi Veteranide Ühenduse inimestega.

Kell 12.50 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv peab kõne Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel Juuru Gümnaasiumis Raplamaal.

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassi õpilastega.

Kell 16 – Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja majanduskomisjoni liige Olga Sõtnik kohtuvad Aserbaidžaani suursaadiku Tofig Zulfugaroviga. Kohtumisel osalevad samuti Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma liikmed. Suursaadik tutvustab poliitilist olukorda Aserbaidžaanis ning vahetatakse mõtteid 2013. aasta edukamate kahepoolsete suhete teemal ning nende arenguvõimalustest käesoleval aastal.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Kraavikrõll lasteaia inimestega.

Välislähetused

24. veebruar – 1. märts
Riigikogu liige Tõnis Kõiv osaleb Parlamentidevahelise Liidu konverentsil “Seadusandjate tegevus maailma tuumarelvavabaks muutmisel” Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

25. veebruar – 2. märts
Riigikogu liige Margus Tsahkna osaleb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel ning kohtumistel Omaani parlamendi liikmetega Omaani Sultaniriigis, Masqaţis.