Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on kokku registreerunud seitse Riigikogu liiget.

Küsimused puudutavad kiirabi reformi, riigieelarve koostamist ja menetlemist, Euroopa Kalandusfondi toetuste mõju aktiivse kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemisele, spordi rahastamist, eesti keele oskuse nõuet rahandusministeeriumi ametikohtadel, pankasid ja üksikvanemate olukorda.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu täiskogu menetleb päevakorra järgi üheksat eelnõu ja üht otsust. Seaduseelnõudest on  üks kolmandal, viis teisel ja kolm esimesel lugemisel.

1. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” (540 OE). Otsus näeb ette nimetada Kajar Lemberi asemel komisjoni liikmeks Jüri Morozov.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise eelnõu. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel, siis kohandatakse eelarve tulenevalt muutunud olukorrast riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamiseks.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE). Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme, et seaduse sõnastus ei tekitaks tõlgendusraskusi ega nõuaks välismaalaselt erinevate õigusaktide põhjalikku tundmist.

Komisjon otsustas teha koostöös siseministeeriumiga eelnõule 12 muudatusettepanekut. Näiteks täiendatakse muudatusettepanekuga eelnõus põgenemise ohu hindamise aluseks olevaid kriteeriume, samuti nähakse ette tagasivõtulepingute parem rakendamine. Lisaks tagatakse muudatusettepanekuga riigieelarvelistest vahenditest nende välismaalaste, kellel endal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis iseseisvaks toimetulekuks, majutamine lahkumiskohustuse täitmiseni politsei- ja piirivalveameti või kaitsepolitseiameti määratud majutuskohas. Sellise majutuse sihtrühmaks oleksid eeskätt haavatavad isikud nagu rasedad, eakad, puuetega inimesed, alaealiste lastega vanemad.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (504 SE). Eelnõuga lükatakse edasi seadustiku üldosa jõustumise tähtaeg 2014. aasta 1. juulile, millest tulenevalt tehakse muudatused ka selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (480 SE). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi.           

Majanduskomisjon on teinud kolm normitehnilist muudatusettepanekut.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja kaasajastada maanteeameti toimingutega seotud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse regulatsiooni. Eelnõu eesmärgiks on maanteeameti e-teenuste tarbimise riigilõivumäärasid vähendada 20 protsenti, samas kasvavad maanteeameti büroodes teostatavate toimingute riigilõivumäärad.

Eelnõu näeb ette vähendada omaniku avalduse alusel rohkem kui kümne registreerimismärgi regulatsiooni väärkasutamist. Samuti loobuda liiklusregistrist laiendatud päringu alusel andmete väljastamise riigilõivu võtmisest, viia liiklusregistri päringute eest võetava riigilõivu arvutamise põhimõtted uutele alustele ning täpsustada seaduses määratletud toimingute terminoloogiat.

Majanduskomisjon tegi eelnõule muudatusettepanekud, millest olulisemana vähendab haagiste registreerimise riigilõivumäära praeguselt 121,43 eurolt 63 eurole. Haagistele eraldi riigilõivumäära kehtestamisega väheneb viimase nelja aasta statistikal põhineva prognoosi kohaselt sõidukite registreerimise eest saadav tulu 271 530 euro võrra ning tuleva aasta riigieelarve tasakaalu põhimõtet jälgides kaetakse see osa teiste artiklite riigilõivumäära 1-2-eurose tõusuga.

Sõidukite registreerimise toimingu riigilõiv suureneb seega muudatusettepaneku kohaselt eelnõus algselt kavandatud 127 eurolt 128 euroni, registrimärgi väljastamise toimingu riigilõiv suureneb algselt 60 eurolt 62 eurole ja maanteeameti büroodes registriandmete muutmise riigilõiv algselt kavandatud 60 eurolt 61 eurole. E-teeninduses registriandmete muutmise taotluse esitamisel jääb riigilõiv samaks eelnõus algselt kehtestatuga.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE). Valitsuse 25. septembril esitatud eelnõu esimene lugemine toimus 23. oktoobril. Eelnõuga kavandati järgmisi muudatusi: muuta isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise korda, muuta tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hinna arvestust ning tõsta täiendava maksuvaba tulu määra pensioni korral 216 euro võrra s.o 2520 euroni aastas (s.o 18 eurot kuu kohta).

Sõiduauto kasutamisega seotud muudatuste kohta saabus Riigikogu rahanduskomisjoni arvukalt arvamusavaldusi, mis puudutasid mitmel juhul ka käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus autode sisendkäibemaksu osas kavandatavaid muudatusi. Seetõttu o
tsustas rahanduskomisjon kahe eelnõu puhul esile toodud probleeme arutada koos huvigruppide esindajatega rahanduskomisjoni 7. novembri avalikul istungil. Pärast seda arutas rahanduskomisjon eelnõu veel kahel istungil, 12. ja 21. novembril, ning otsustas Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmete ettepanekul jätta eelnõust välja sõiduautode kasutamise maksustamisega seotud sätted. 

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (523 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide suhtes, mis on lepinguga reguleeritud. Kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide suhtes, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (538 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide suhtes, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.          


Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil (Teaduste Akadeemia maja, Kohtu 6).

Välislähetused

30. november – 6. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson ning liikmed Sven Mikser, Mati Raidma ja Kadri Simson osalevad NATO PA, NATO Ühingu ja USA Riikliku Sõjaülikooli koostöös korraldatud traditsioonilisel parlamentaarsel foorumil Washingtonis. Peamised teemad: transatlantilise partnerluse hetkeseis, transatlantilised väljakutsed Lähis-Idas, terrorismivastase võitluse ja küberkaitsealased väljakutsed, Afganistani sõjalised ja poliitilised õppetunnid, USA välispoliitika olulisemad suunad.

Lisaks toimuvad kohtumised Esindajatekoja väliskomisjoni Euroopa, Euraasia alakomitee esimehe Dana Rohrabacheri ja liikme William Keatinguga ning Senati väliskomisjoni liikmete välisnõunikega. Kohtumistel arutatakse USA välispoliitilisi väljakutseid, tähtsamaid eesmärke ja suhteid NATO-ga. Visiidi viimasel päeval võtab delegatsioon osa Eesti Suursaatkonna ja USA NATO Ühingu organiseeritud ümarlauast, kus keskendutakse põhiliselt suhetele Venemaaga, Aasia regiooni tähtsuse tõusule ning üldist julgeolekut puudutavatele teemadele.

1.– 4. detsember
Riigikogu liikmed Väino Linde ja Jaanus Tamkivi osalevad Balti Assamblee delegatsiooni koosseisus GUAM Parlamentaarse Assamblee istungjärgul Thbilisis, Gruusias. GUAM = Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaan, Moldova.

2. – 4. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Margus Hanson osaleb ENPA kultuuri-, teaduse-, hariduse- ja meediakomitee istungi töös Pariisis.

3. – 6. detsember
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool osaleb rahvusvahelisel puitehitiste ja arhitektuuri konverentsil Garmischis, Saksamaal.

4. – 6. detsember
Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ning liikmed Liisa-Ly Pakosta, Mailis Reps, Urbo Vaarmann, Andrus Saare ja Jaak Allik on visiidil Peterburis. Toimuvad kohtumised Peterburi Riikliku Kunsti ja Kultuuri Ülikooli rektori Aleksandr Turgajeviga, Jaani kiriku koguduse juhatusega, Peterburi Linnavalitsuse välissuhete komitee esimehe A.V. Prohorenkoga jt.

4. – 5. detsember
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed Urve Palo ja Rannar Vassiljev osalevad sotsiaaldemokraatide fraktsiooni parlamentaarsel majanduskonverentsil Euroopa Parlamendis Brüsselis.

4. – 6. detsember
ENPA Eesti delegatsiooni liige Ester Tuiksoo osaleb ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisevastase komitee töös Pariisis.

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside