Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Riigikogu liikmetest on küsimuse esitamiseks registreerunud kolm Riigikogu liiget. Küsimused majandus- ja kommunikatsiooniministrile puudutavad Estonian Airi ja ministeeriumi töövaldkondi, küsimused keskkonnaministrile puudutavad veeseaduse muudatusi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on kokku 11 eelnõu menetlemine, neist kümme on jõudnud lõpp-hääletuseni ja üks seaduseelnõu on teisel lugemisel.

Päevakorra ammendumise järel, orienteeruvalt kell 15 annab ametivande Taavi Rõivase valitsus, pärast mida toimub uue valitsuse ühispildi tegemine ja pressiga kohtumine Valges saalis. Palume ajakirjanikelt pidulikku rõivastust.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE). Eelnõu eesmärk on liikluskindlustuse korralduse arusaadavamaks muutmine. Eelnõu sätestab süsteemse uuenduse liikluskindlustuse kahjude hüvitamisel – kahjustatud isikul on eelnõu järgi võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Samuti on eesmärgiks liikluskindlustuse regulatsiooni võlaõigusseadusega kooskõlla viimine, millega muutub kindlustusandja ja kindlustusvõtja suhe sarnasemaks teiste kindlustussuhetega. Siiski on eelnõus ka selliseid sätteid, mis liikluskindlustuse kontekstist lähtuvalt näevad ette võlaõigusseaduses sätestatust üksikasjalisema, täpsema ja kohati ka erineva regulatsiooni, näiteks hüvitatavat kahju käsitlev regulatsioon. Oluline on ka kindlustamata sõidukite liikluses osalemise vähendamise eesmärk. Eestis on kindlustamata sõidukite ja kindlustamata sõidukite põhjustatud liiklusõnnetuste osakaal aastatega vähenenud, kuid Lääne-Euroopa riikidega võrreldes on see jätkuvalt märkimisväärne. Eelnõuga sätestatakse automaatne liikluskindlustus, mis on sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla.
 

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE). Eelnõu korrastab kehtivat õigust ka nende täidetud ja lõppenud välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise kaudu, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad ratifitseerimisseadused puudutavad Eesti Vabariigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega olid heaks kiidetud laenude võtmine või garantiide andmine rahvusvahelistele pankadele või organisatsioonidele. Võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja nende seaduste alusel võetud laenud tagasi makstud. Eelnõu koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning sellega muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust.
 

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE). Eelnõuga sätestatakse õiguslik alus töötamise registreerimise süsteemile. Luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, Eesti töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa, politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel.
 

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Eelnõuga kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamine eesmärk on võimaldada patsiendil tervishoiuteenuse valikul teha teadlik otsus tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, arvestada ka teenuse hinda ja kaitsta selliselt patsiendi majandushuve.
 

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE). Eelnõuga võetakse täies mahus üle Euroopa Liidu (EL) vastav direktiiv.  Eelnõu sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.
 

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE). Eelnõuga tagatakse maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu, kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid.
 

7. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE). Eelnõuga ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Eelnõuga ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pike
ndamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi.
 

8. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE). Eelnõu uuendab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni tulenevalt vajadusest laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Turujärelevalve käigus terviseametile laekuvad andmed koondatakse andmekogusse. Sellega muudetakse andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada inimese tervise kaitse meditsiiniseadmest tuleneva ohu eest. Kogutakse andmeid Eestis turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt levitatud ja esmakordselt professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete ja nendega seotud toimingute kohta, mis on seotud kliiniliste uuringute, ohujuhtumite ja järelevalvemenetlustega. Eelnõuga muudetakse kahe volitusnormi tasandit. Muudatuse kohaselt kehtestab meditsiiniseadme kavandamise, tootmise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning liigitamise reeglid valitsuse asemel sotsiaalminister.
 

9. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE). Eelnõu järgi saab terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõttu võimalik oma nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Eelnõuga nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse
ämmaemandusabi raames.
 

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (589 SE). Seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida Euroopa Nõukogu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon.

11. Jätkub valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE) teine lugemine, mis katkestati 12. märtsil. Eelnõuga kavandatakse muuta töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise kord paindlikumaks ja lihtsamaks. Isikul on võimalus töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus esitada kas elektroonselt töötukassa veebilehel või töötukassa kohalikus osakonnas. Avalduse elektroonselt esitamine on inimese jaoks mugavam ja odavam. Samuti säästab aega isiku teenindamiseks töötukassas, sest töötukassa saab enne isiku pöördumist kohalikku osakonda kontrollida avaldusele kantud andmete vastavust töötuna arvelevõtmise tingimustele ja teha otsuse. Taotlejal on võimalik vaadata töötuna või tööotsijana arvelevõtmise otsust ning valida töötukassa kohalikku osakonda pöördumise aeg. Eelnõuga  tehakse kaks muudatust töötuna arvelevõtmise tingimustes. Muudatuste eesmärk on tagada, et töötuna oleksid arvel ning tööturuteenuseid ja -toetusi ning töötuskindlustushüvitist saaksid need isikud, kes on ilma tööta ja otsivad tööd. 
 

Sündmused

Kell 10 – 14 – keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu seminar „Puiduga jõuame kiiremini kaugemaleˮ Riigikogu konverentsisaalis. Seminari avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, lõpusõnad ütleb keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool; seminarist on veebiülekanne. Seminari raames avatakse installatsioon “10 aastat puitarhitektuuri Eestis” III korruse näitusesaalis.

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Liivalaia lasteaia inimestega.

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab näituse “10 aastat puitarhitektuuri Eestis” Toompea lossi III korruse näitusesaalis.

Kell 13.55 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esineb ettekandega Linnade ja valdade päevadel (Sokos Hotell Viru konverentsikeskus).

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Eesti Armeenia kogukonnaga ning Armeenia ajakirjanike delegatsiooniga.

Välislähetused

26. – 28. märts
Riigikogu liige Andre Sepp osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi innovaatika töörühma istungil Tromsös, Norras.

 

Tagasiside