Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja justiitsminister Andres Anvelt. Küsimuste esitamiseks on registreerunud viis Riigikogu liiget.

Küsimused Sven Mikserile puudutavad eelarve planeerimist, sotsiaalset toimetulekut, infrastruktuuri, küsimused Keit Pentus-Rosimannusele puudutavad kaitsealasid ja Kohtla-Järve välisõhu kvaliteeti.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu kavatseb kolmapäeval vastu võtta seitse seadust, nende seas seaduse, mis puudutab apteekide pidamise reegleid. Lõpphääletusele tuleb seaduseelnõu, mis teeb veteranipäeva, 23. aprilli, lipupäevaks. Üks seadus võimaldab Riigikogus vastu võtmise korral tööinspektsioonil kasutusele võtta kliendiportaali, praegu on tööinspektsiooniga võimalik suhelda posti, telefoni ja e-posti teel ja isiklikult kohale minnes. Samuti saab tööinspektsioon luua seaduse alusel ohutu tööelu andmekogu. Ühe seaduse alusel asutab põllumajandusministeerium veterinaararstide registri, ühe seaduse alusel hakatakse pöördmaksustama väärismetalle, väärismetalli sisaldavaid metallimaterjale ning vääriskive.

Esimesel lugemisel on valitsuses algatatud lastetoetusi tõstev seaduseelnõu, samuti jõuavad esimesele lugemisele kaugkütet, hasartmänge, jäätmeid ja streike puudutavate seaduste muutmise eelnõud. Juhtivkomisjonide ettepanekutel on kavas katkestada nii majandustegevuse seadustiku kui karistusseadustiku eelnõude teised lugemised. Esimesel lugemisel on kokku üheksa eelnõu, teisel lugemisel kuus, sealjuures Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kinnitamine toimub kahe lugemisega. Seega menetleb Riigikogu oma kolmapäevasel täiskogu istungil kokku 21 eelnõu. Vt täiskogu kolmapäevast päevakorda siit.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Senine „veterinaararsti tegevusluba“ saab uueks nimeks „veterinaararsti kutsetegevuse luba“, mille väljastamisel on olulised inimese oskused teatud töö tegemisel. Põllumajandusministrile antakse volitus asutada veterinaararstide register, mis asendab senise veterinaar- ja toiduameti peetava loendi. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil sel aastal.

2. Kolmandal lugemisel on Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (597 SE), mis teeb veteranipäeva, 23. aprilli, lipupäevaks.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE). Eelnõuga lihtsustatakse ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, mille inimene peab läbima, kui ta soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbimata. Eelnõu järgi piisab edaspidi teatises töövaldkonna ja inimese kontaktandmete märkimisest. Teatis tuleb eelnõu kohaselt esitada enne ajutiselt töötama asumist, kuid selleks ei nähta enam ette konkreetset tähtaega.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE). Eelnõu muudab seaduse sõnastust seoses tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtuga, et võimaldada klientidele selle kaudu lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit erinevates toimingutes. Tööinspektsiooni kliendiportaal on klientidele suunatud veebileht, mille abil nad saavad inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtmist takistab praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Eelnõuga muudetakse tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeemi. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Eelnõu kehtestab volitusnormi kahele andmekogule, et oleks võimalik valideerida olemasolev töökeskkonna andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis ja luua uus ohutu tööelu andmekogu. Seadus jõustumisajaks on plaanitud 1. september 2014.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), millega täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate metallimaterjalide ning vääriskividega. Muudatuste eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega.

6. Kolmandal lugemisel on Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), mille järgi üldapteegi tegevusluba ei või olla ravimite hulgimüügi ettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel. Samuti näeb see ette, et 4000 või enama elanikuga asulas kehtestatakse ajutine piirang, mille järgi saab seal kuni 2015. aasta 9. juunini apteeki avada ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Haruapteeke saab seadusemuudatuse järgi tulevikus asutada ainult maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kus elab alla 4000 elaniku. Lisaks näeb eelnõu ette, et üldapteekidele antakse võimalus korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist. Seadusemuudatus käsitleb ka proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (610 SE). Üldeeskirjad on Ülemaailmne Postiliidu tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. 25. kongressil võeti vastu üldeeskirjade uus kokkuvõttev versioon ning esitati kinnitamisele üldeeskirjade täistekst. Täisteksti vastuvõtmine annab parema ülevaate Postiliidu üldeeskirjadest ja töö korraldamisest. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Ülemaailmne Postiliit koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid
, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise ja korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE). Eelnõuga kõrvaldatakse ebatäpsused kehtivas seaduses ning ühtlustatakse eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega. Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, samuti on mõningad muudatused ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest. Eelnõu sisaldab endas enam kui 200 muudatusettepanekut. Muu hulgas täpsustatakse näiteks majandustegevuse kohaldamist advokaadi, pankrotihalduri, patendivoliniku, vandetõlgi ja audiitori kutsetegevus ning vastutava spetsialisti mõistet ehitusalal. Samuti täpsustatakse näiteks tegevusloa taotlemist ja loakohustust erinevates valdkondades.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas oma 12. mai istungil teha ettepaneku teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 22. mai. Samuti tegi komisjon otsuse saata eelnõu teise lugemise jätkamiseks täiskogule 04. juunil ja kui teine lugemine lõpetatakse saata kolmandale lugemisele järgmise päeva ehk 5. juuni istungile.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE), millega kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid.

Riigikogu kultuurikomisjoni teise lugemise eel tehtud muudatusettepanekutega muudetakse eelnõus TTÜ vastutusvaldkondi ja ühe ettepaneku kohaselt nimetatakse Tallinna Tehnikaülikooli kõrgeim juhtorgan kuratooriumi asemel nõukoguks ning akadeemiline otsustuskogu nõukogu asemel senatiks, nagu see on sätestatud Tartu Ülikooli sarnaste funktsioonidega juhtorganite puhul Tartu Ülikooli seaduses.

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärgiks on vähendada karistatavate tegude arvu ja kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Muudatustega laiendatakse haldussunni ehk ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise rakendusala ning vähendatakse väärteokoosseisude hulka, mis peakski aitama kõrvaldada ülekriminaliseerimist. Samuti korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku paljudes paragrahvides ning ka teistes seadustes väärteo ja kuriteo piiri. Näiteks varguste puhul algab kehtivas seaduses kuritegu 64 euro suurusest vargusest, kuid eelnõu näeb uueks piiriks ette 200 eurot. Lisaks karistusseadustikule nähakse eelnõuga ette enam kui 100 teise seaduse muutmine. Hinnanguliselt võivad muudatused kaasa tuua registreeritud kuritegude arvu kahanemise umbes 9 protsendi võrra.

Õiguskomisjon otsustas oma 13. mai istungil teha ettepaneku teine lugemine täiskogus katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. mai. Otsus tehti mullu septembris valitsusest Riigikokku jõudnud ja jaanuaris esimesel lugemisel olnud eelnõule saabunud rohkete muudatusettepanekute tõttu, ühtekokku sai eelnõu ligi 90 muudatusettepanekut. Katkestamisega antakse ka erinevatele osapooltele veel lisaaega muudatusettepanekuid täiendavalt hinnata.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (570 SE). Eelnõuga muudetakse kohtunikuabi ametisse asumist ja reformitakse kohtulike registrite halduskorraldust. Kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid ainult kohtulike registrite pidamisel ja maksekäsuosakonnas. Neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramine. Kohtujuristid toetavad kohtutes õigusemõistmist.

Teise lugemise eel laekusid muudatusettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt (5 tk) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt (9 tk). Nende aruteluks toimunud mitmetel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungitel osalesid justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtunike ühingu ning kohtunikuabide ühingu, samuti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõule 11 muudatusettepanekut, millest üks puudutas ka kohtunikuabide ametipalkasid.

12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE). Eelnõuga nähakse ette programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks. Rahandusministeeriumi ettepanekul tegi Riigikogu rahanduskomisjon oma 13. mai istungil eelnõus konsensuslikult 14 muudatust.

13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE). Eelnõu võimaldab efektiivselt majandavatele soojusettevõtjatele senisest vabamad tingimused soojusenergia hinnakujunduse korraldamiseks. Samuti sätestab eelnõu senisest leebemad tingimused kaugküttepiirkonnas alternatiivsete allikate kasutamisele. See aitab kaasa mitteefektiivselt majandavate soojusettevõtjate motiveerimisele tõhustada soojusenergia tootmist ja edastamist, et kaugküte oleks soodsam kui alternatiivne küttevõimalus. Reguleerivaks jõuks jääb tarbija, kes peab vastavalt soojusenergia kujunevale hinnale otsustama, kas soojusvarustuse tagamiseks kasutatakse lokaalkütet või kaugkütet.

14.  Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE). Eelnõu sätestab loomaarstiõppe kliinilise õppe lisafinantseerimise alused ja tingimused. Eelnõu täpsustab loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldajaga seotud sätted. Eelnõu näeb ette loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisafinantseerimise alused ja tingimused veterinaarkorralduse seaduses. Samamoodi on sätestatud arstiõppe kliiniline õpe. Eelnõuga antakse põllumajandusministrile volitus sõlmida Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisafinantseerimiseks haldusleping. Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest tagada Eestis antava loomaarstiõppe jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline tunnustus.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (623 SE). Eelnõu reguleerib kollektiivlepingu sõlmimise ja lõppemisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral ja riikliku lepitajaga seonduvat. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne, sotsiaalmajanduslikke olusid arvestav regulatsioon, mis on sobivaks õiguslikuks raamistikuks kollektiivläbirääkimisteks ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks, on kooskõlas põhiseadusega ning Eestile siduvate rahvusvaheliste kohustustega, toob kaasa paranenud õigusselguse ja lahendab praktikas kerkinud probleemid. Vastuolude kõrvaldamiseks põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laienemise korda. Kehtiva korra kohaselt tuleb kavandatavast toestusstreigist ette teatada kirjalikult vähemalt kolm päeva. Eelnõu näeb ette, et toetusstreigist peab ette teatama vähemalt 5 tööpäeva. Eelnõus on sätestatud uus riikliku lepitaja nimetamise kord. Riikliku lepitaja nimetab ametisse valitsus. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud lepivad kokku riikliku lepitaja kandidaadis ning esitavad kandidaadi sotsiaalministrile. Kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta riikliku lepitaja kandidaadi osas kokkulepet, täidetakse riikliku lepitaja ametikoht sotsiaalministeeriumi korraldatud avaliku konkursi korras. Kui konkurss ebaõnnestub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi valitsusele sotsiaalminister. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon streigikeeluga töötajate töötüli lahendamiseks, mis seni puudub.

16. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE). Eelnõu kohaselt tõuseb universaalne lapsetoetus kõikidele lastele peres. Riik hakkab alates uuest aastast maksma kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust toetust. Samal ajal tõuseb kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus ning vajaduspõhised peretoetused suurenevad 45 euroni kuus. Lapsetoetus kehtestatakse konkreetse suurusena, see ei ole edaspidi seotud lapsetoetuse määraga. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps jätkab õpinguid, jätkatakse lapsetoetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Perede toimetuleku parandamiseks muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikmega, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse madala sissetulekuga lastega peredele.

17. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE). Eelnõu ühtlustab ja lihtsustab seaduse rakendamist ning seob audiitortegevuse korraldamisega tegelevate erinevate isikute ning Audiitorkogu organite töö, vähendab nende koormust ja väldib paralleelsete otsuste vastuvõtmist. Kehtiv audiitortegevuse seadus muudetakse õigusselgemaks ja -kindlamaks. Samuti sätestatakse kolmandate riikide vandeaudiitorite registreerimine vastavalt Euroopa Liidu vastava direktiivi sätetele.

18. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (653 SE). Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduses kehtestatud maksuobjekte ja -määrasid. Lisaks viiakse õnnemängu korraldamiseks kasutatava mängulaua ja mänguautomaadi hasartmängumaksu deklaratsioonide esitamise ja tasumise tähtpäev samadele alustele teiste hasartmängude liikidega. Muudatuste eesmärgid on hasartmängu valdkonnas mängukorraldajate võrdsem kohtlemine, ausa konkurentsi loomine ning ettevõtluse edendamine. Õnnemänguturniiride deklareerimise ja maksustamise süsteemi korrastamiseks eristatakse kaughasartmängudena ja traditsiooniliste mängudena mängitavate õnnemänguturniiride ja ringmängude maksuobjektid. Eelnõu muudab kehtetuks aegunud süsteemi, kus maksu- ja tolliamet edastab mängukorraldajatele otsuse hasartmängumaksu tasumisest.

19. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE). Eelnõuga viiakse jäätmeseadusesse tootjavastutuse reguleerimisalas olevate elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmetega (elektroonikaromudega) seonduv regulatsioon. Eelnõuga muudetakse elektroonikaromudega seonduvaid mõisteid, täpsustatakse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi tingimusi ning elektroonikaromude korduskasutusse suunamist. Muudatused on eelkõige täpsustavat või regulatsiooni korrastavat laadi ning ei muuda oma olemuselt jäätmete käitlemisega seotud põhimõtteid.

20. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (652 SE). Eelnõuga muudetakse seadust, et tagada Eesti õiguse vastavus Euroopa Liidu õigusele, mis omakorda aitab kaasa üleeuroopalise ruumiandmete infrastruktuuri rajamisele. See hõlbustab ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamist teabevaldajate vahel nii riigisiseselt kui ka Euroopas laiemalt. EL-i vastava direktiiviga rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Ruumiandmed on näiteks kaartidel kuvatavad ehitised, teed ja veekogud aga ka aadressiandmed, geodeetilised punktid, katastriüksused jne. Ruumiandmeid valdavad peamiselt riigiasutused, kuid kasutajateks on nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse asutused ning eraisikud näiteks planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Siiani on ruumiandmete puhul lähtutud üldistest avaliku teabe seaduses sätestatud piirangutest, mis kohustavad piirama juurdepääsu näiteks ärisaladusele, kuid andmete juurdepääsuvahenditele piirangute rakendamist seadus otseselt ei reguleeri. Seaduse jõustumisel saab juurdepääsu otsinguteenustele piirata üksnes avaliku korra, rahvusvaheliste suhete või riigikaitselistel kaalutlustel.

21. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu (668 SE). Eelnõuga tehtavad täpsustused ja täiendused ühtlustavad keskkonnaõiguse normistikku, et tagada nende parem rakendamine. Olulisem muudatus on seotud avatud menetluse sätete täpsustamisega kehtivates eriseadustes, kuna lisaks kehtivale nõudele avalikustada teade jäätmeloa, kaevandamisloa, saasteloa või vee erikasutusloa taotluse kohta Ametlikes Teadaannetes, on lisatud nõue avaldada teade vajaduse korral ka kohalikus või maakonna ajalehes (ning kui keskkonnahäiring võib olla regionaalne või üleriigiline, siis ka üleriigilises ajalehes). Eesmärk on tagada avalikkuse parem teavitamine keskkonnalubade menetlustest.

Sündmused

Kell 9.15 Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson avab kahepäevase Ida-Lääne teemalise konverentsi RUBYCON 2014, kus arutatakse Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Euroopa Liidu suhete üle (konverentsisaal).

Kell 10 Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Mardi lasteaia inimestega.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees ja Soome-ugri toetusrühma esimees L
aine Randjärv
osaleb hõimuklubi sündmusel “Ungari – head ja vead” (Eesti Keele Instituudi suur saal).


Välislähetused

18. – 20. mai
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher osaleb tervise- ja inimõiguste teemalisel foorumil „Regional Forum on the Health and Human Rights of People Who Use Drugs “ Chisinaus, Moldovas.

18. – 23. mai
Riigikogu liige Deniss Boroditš osaleb transiidi- ja logistikafoorumil, kohtumistel parlamendis ning transpordi- ja sideministeeriumis Astanas, Kasahstanis.

 

Tagasiside