Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud seitse Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad valitsuse tööd, korrakaitset, tööpuudust, olukorda piiripunktides, kiirabi töö jätkusuutlikkust, koondamisi politsei- ja piirivalveametis ning spordi rahastust.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorra järgi on täiskogus menetluses kokku 15 eelnõu, neist kolm on kolmandal lugemisel, viis on teisel lugemisel ja seitse esimesel lugemisel.

1. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE). Eelnõu eesmärk on üheselt mõistetavalt sätestada, missugusel tingimusel on õpilasel riigieksam sooritatud. Eelnõu näeb ette kaasata tugispetsialistide teenuse rakendajate ringi ka riik, samuti määratleda konkreetselt õpetaja vahetu õppekasvatustöö maht tema teiste tööülesannete kõrval ning taastada õpetajate atesteerimine. Eelnõu näeb ette säilitada õpetajatele ja klassijuhatajatele tasu alammäärade kehtestamine vastavalt õpetajatele atesteerimisel antavatele ametijärkudele 2014. aastalgi. Eelnõuga nähakse ette palga alammäära kehtestamise ka tugispetsialistidele. Kultuurikomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. detsember.

2. Esimesel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (478 SE). Eelnõuga soovitakse täiendada seadust sättega, mille alusel kuuluksid vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel arvestamisele gümnaasiumis õppivad need perekonnaliikmed, kes ei ole alaealised. Kultuurikomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. detsember.

3. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu (EL) vastav direktiiv tarbija õiguste kohta. Sisuliselt luuakse kõnealuse direktiiviga uus väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioon, mis lähtub maksimumharmoneerimise printsiibist.  See tähendab, et liikmesriigid ei tohi säilitada ega vastu võtta sätteid, mis erinevad direktiivis sätestatust. Sama valdkonda puudutavad direktiivid, mis lähtuvad minimaalse ühtlustamise printsiibist, tunnistatakse kehtetuks. Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. Seda eelkõige väljaspool äriruume sõlmitava lepingu ja sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul. Teine olulisem muudatus puudutab tarbija taganemisõigust. Õiguskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 29. november.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE). Eelnõuga muudetakse EL-i liikmesriigi kodaniku kandideerimisõiguse korda. Kandideerimisõiguse sisu ei muudeta. Täpsustatakse haldusorganite vahelist suhtlust Eesti ametiasutuste ja EL-i pädevate asutuste vahel, millega ei kaasne olulist ega keskmist haldusorgani tegevuse kasvu. Muudatuse aluseks on EL-i vastav direktiiv, mille kohaselt elukohaliikmesriigid on kohustatud teavitama kandideerimisavaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekut tähtajaks 29. november.

5. Esimesel lugemisel on Riigikogu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (539 OE). Väliskomisjon teeb ettepaneku muuta Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) Eesti delegatsiooni koosseisu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul. Fraktsiooni ettepanek on esitada Riigikogust lahkunud  Aadu Musta  asemele delegatsiooni  juhi asetäitjaks Aivar Riisalu. Väliskomisjoni ettepanek on otsus vastu võtta.

6. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE), mille põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Seaduse efektiivne rakendamine peab tagama metsade elustiku mitmekesisuse, metsade hea tervise ja tootmisvõime säilimise ning võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Samuti metsasektoriga seotud sotsiaalsete ja piirkondlike eesmärkide täitmise.

7. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE). Eelnõu pikendab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse aega ning muudab kohustuslike pensionifondide osakute pärimise korda.

8. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seaduse eelnõu (494 SE). Eelnõuga korrastatakse riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud ja kulupõhised ning vastaksid riigilõivuseaduse vastavale põhimõttele. Kuna suur osa arhiiviteatiseid on vajalikud pensionide määramiseks, on arvestatud ka maksevõimelisuse põhimõttega.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (476 OE). Majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest:  tegevusaruanne; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise eelnõu. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel
, siis kohandatakse eelarve tulenevalt muutunud olukorrast riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamiseks.

Teise lugemise eel muudatusettepanekuid Riigikogu fraktsioonidelt, komisjonidelt ja liikmetelt ei laekunud. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumitega kaks muudatusettepanekut, esimene sisaldab ministeeriumide siseseid vahendite ümbertõstmisi ning teisega lisatakse säte seaduse jõustumiseks Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud vandetõlgi seaduse eelnõu (460 SE). Eelnõuga määratletakse vandetõlgi õiguslik seisund ja sisustatakse vandetõlgi kutsetegevuse mõiste. Eelnõu kohaselt on vandetõlk isik, kes osutab kutsetegevusena dokumentide tõlkimise teenust ja seaduses sätestatud juhtudel täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlgi kutsetegevuse hulka kuulub dokumentide tõlkimine sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus, ning seaduste ja välislepingute tõlkimine avaliku ülesandena, samuti ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamine ja isikute nõustamine dokumentide tõlkimise raames.       

Komisjon algatas koostöös justiitsministeeriumiga eelnõule viis muudatusettepanekut, millest kolm on normitehnilised ja kaks sisulised. Esimene muudatusettepanek sätestab, et välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isiku kohta teeb justiitsministeerium avalikkusele kättesaadavaks need andmed, mida välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isik on ise avaldamiseks esitanud.

Teise ettepanekuga täiendatakse eelnõu uue rakendussättega, mis puudutab uute kutsetunnistuste väljastamist. Eelnõu uus § 32 sätestab, et enne vandetõlgi seaduse jõustumist ametisse nimetatud vandetõlkidele väljastab justiitsminister uued kutsetunnistused ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Ning et enne vandetõlgi seaduse jõustumist väljastatud ametitunnistused kehtivad kuni uute kutsetunnistuste väljastamiseni.

12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), mille eesmärk on ajakohastada ja täiendada veekogude paisutamise regulatsiooni, et lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning tagada veekogude tõhusam kaitse. Samuti vähendada paisutamiseks vee erikasutusloa taotlemise ja menetlemisega kaasnevat halduskoormust. Et vähendada vee erikasutuslubade menetlemisega kaasnevat halduskoormust ning soodustada suuremahulisi investeeringuid, mille eelduseks on pikaajaline vee erikasutuse õigus, muudetakse vee erikasutusload tähtajatuks. Muudatustega viiakse põhjaveealased sätted kooskõlla EL-i veepoliitika raamdirektiiviga ning põhjaveedirektiiviga. Keskkonnakomisjon on teinud eelnõule kaheksa muudatusettepanekut, mis peamiselt puudutavad paisusid.

13. Teisel lugemisel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja valitsuse algatatud ühendatud eelnõud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (209 & 469 SE). Eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla laste seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist käsitleva EL vastava direktiiviga, millega kehtestatakse konkreetsed kaitsemeetmed seksuaalselt väärkoheldud laste jaoks ning reguleeritakse lastepornovastast võitlust. Lisaks ennetusmeetmete kasutusele võtmisele ja teadlikkuse suurenemist puudutava poliitika väljatöötamisele käsitleb direktiiv seksuaalkuriteo ohvriks langenud lapse kohtlemist, väärkohtlemisest teatamist, õiguskaitsevahenditele juurdepääsu tagamist ning lapsohvritele lühi- ja pikaajalise abi andmist. Ühtlasi kehtestab direktiiv miinimumnõuded laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisudele ja karistustele.

11. novembri istungil otsustas õiguskomisjon ühendada eelnõud 209 SE ja 469 SE, ühendamisega nõustusid mõlema eelnõu algatajad. Eelnõude ühendamise põhjuseks on, et mõlemad eelnõud soovivad sõnaselgelt kriminaliseerida alaealiselt seksi ostmise.

Kokku algatas õiguskomisjon ühendatud eelnõudele (209SE + 469SE) teise lugemise eel neli muudatusettepanekut. Muudatused puudutasid kahe eelnõu ühendamist ja valitsuse eelnõu sõnastuse aluseks võtmist, välja jäeti termin „lapsprostitutsioon“, samuti jättis komisjon välja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise. Põhjuseks on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumise uus tähtaeg.

14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (508 SE). Eelnõu üheks eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimiv süsteem sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks, et hõlbustada  Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude (eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi poolt tuvastatud juhtumite) menetlemist. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. november.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE). Eelnõu viib ühistranspordiseadusesse sisse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest. Määrust kohaldatakse reeglina vaid liinivedude puhul, kus läbitakse 250 kilomeetrit või rohkem, ent määruses on sätteid, mida kohaldatakse ka väiksema vahemaa puhul kui 250 kilomeetrit. Eelnõu annab majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitusnormi kehtestada loetelu bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Kuna määruses kehtestatud  vähemalt 250 kilomeetri pikkusest liinist tulenevalt on sellised liinid reeglina rahvusvahelised, on seega loogiline, et kindlaksmääratavad bussijaamad ei ole vaid riigisiseseid liine teenindavad bussijaamad.

Sellises bussijaamas on vedajad ja bussijaamade käitajad kohustatud osutama puudega isikutele tasuta abi. Nad peavad võimaldama puudega isikutel teatada oma saabumisest jaama ja edastada soov abi saamiseks määratud punktides, liikuda sellest punktist registreerimislaua juurde, ooteruumi ja väljumiskohta, siseneda sõidukisse, vajaduse korral lifti, ratastooli või muu vajaliku abiga. Puuetega inimestel tuleb aidata pagas bussi paigutada ja välja võtta, bussist väljuda, võtta bussi kaasa tunnustatud juhtkoer, samuti peavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele osutama abi bussides.

Eelnõu näeb ette ka piisavalt asjakohase ja arusaadava teabe edastamise puuetega inimestele, samuti kohustab looma mehhanismi, kuidas puuetega inimesed oma kaebusi saavad lahendada. Vedajad ja vajadusel bussijaama käitajad peavad puuetega inimestega tegelevatele töötajatele ette nägema koolitused. Majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. november.

 

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab ühiskonnaõpetuse tunni Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 12c klassis.

Kell 12.15 – Eesti-Brasiilia parlamendirühma aseesimees Mart Nutt ning liikmed Deniss Boroditš ja Lauri Luik kohtuvad Brasiilia Esindajatekoja teaduse, tehnoloogia, kommunikatsiooni ja informaatika komisjoniga: delegatsioonijuht Julio Campos ning liikmed Paulo Henrique Lustosa ja Ruy Carneiro (ruum L241).

Riigikogu aseesimeest Jüri Ratast saadab töövari Liisa Kams, kes õpib Viimsi keskkooli 12. klassis.

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside