Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimuste esitamiseks on kokku registreerunud neli Riigikogu liiget.

Küsimused peaministrile puudutavad gümnaasiumide sulgemist, küsimused rahandusministrile puudutavad Eesti Energia investeeringuid ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõud “2014. aasta riigieelarve seaduse kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toestusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord”. Küsimus põllumajandusministrile puudutab maaelu arengukava.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorra järgi menetleb Riigikogu täiskogu 11 eelnõu, millest viis on jõudnud lõpp-hääletuseni.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE). Eelnõu näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE). Eelnõu järgi toimub korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille raames asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE). Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse ””Transpordi arengukava 2014–2020 ” kinnitamine” eelnõu (560 OE). Transpordi arengukava järgmiseks seitsmeks aastaks jätkab suuresti varasema arengukava 2006-2013 eesmärkide elluviimist. Uus arengukava võtab arvesse eelmisel perioodil seatud eesmärkide täitmist. Seitsme aasta jooksul on muutunud majanduskeskkond ning sellest tulenevalt ka arenguvajadused. Muutunud või täpsustunud on EL-i poliitika ning sellest tulenevalt Eesti arengufookused. Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Et Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui ka toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline meretranspordi roll. Arengukava kohaselt peab Eesti transpordisüsteem võimaldama inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis” eelnõu (583 OE). Eelnõu võimaldab Eestil osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA (European Union military operation in Central African Republic) Kesk-Aafrika Vabariigis kuni 55 tegevväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014 ning kuni 5 tegevväelasega aasta lõpuni. Eesti osalus rühmaga on ühekordne, pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei saadeta Kesk-Aafrika Vabariiki uut rühma. Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks. Samuti antakse mandaat kuni 5 staabiohvitseri või erialaspetsialisti kaasamiseks samale missioonile kuni selle aasta lõpuni.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE), millega nähakse ette mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks senise kolme aasta asemel viis aastat. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõule muudatusettepanekuid, mis tulenevad peamiselt mobiil-ID väljaandmise valmidusest. Nii nähakse ette, et sätted, mis puudutavad digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamist ja volitusnorme mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmise üksikasjade kohta, jõustuvad käesoleva aasta 1. mail. Selliselt on ühelt poolt tagatud piisav aeg vastavate rakendusaktide väljatöötamiseks, menetlemiseks ja jõustamiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks osapoolte infosüsteemides. Teiselt poolt on jäetud piisav aeg mobiilioperaatoritele nende kasutusele võetava tehnilise lahenduse kooskõlastamise sisuliseks protseduuriks Riigi Infosüsteemi Ametiga. Samuti nähakse ette, et säte, mis kehtestab mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja kuni 5 aastat, jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril tulenevalt mobiilioperaatorite võimekusest kõrgema turvalisustasemega mobiiltelefoni SIM-kaarti väljastada.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE), mis näeb ette psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamise.  Erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon  muutub arusaadavamaks nii teenust saavatele inimestele, teenuse osutajatele kui ka sotsiaalkindlustusametile, mis on erihoolekandeteenustele suunav, halduslepinguid sõlmiv ja järelevalvet tegev asutus.

Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel kolmel istungil – 28.jaanuaril, 10.veebruaril ja 17.veebruaril. Komisjoni poole pöördusid ettepanekute ning märkuste
ga Sotsiaalministeerium ja AS Hoolekandeteenused. Sotsiaalministeeriumi kirjas oli 9 ettepanekut, AS Hoolekande­tee­nused esitas sotsiaalkomisjonile arutamiseks täiendavaid ettepanekuid. AS Hoolekandeteenused ettepanekud võib jagada 3 gruppi. Ettepanekud, mis on seotud majutusega teenusele suunatud isikutele ümberkolimiseks pikema aja andmisega, erihoolekandeteenuste järjekordade reguleerimisega ning teenusele suunatud isiku poolt esitatavate dokumentidega. Komisjoni algatatud muudatustega muutub näiteks eelnõu nimi, täiendatakse infovahetuse nõuet, samuti teenuse järjekordadesse ja personali tervise kaitsesse puutuvat.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv rahva tervise paremaks kaitseks. Ühtlustatakse ravimiohutuse järelevalve süsteemi ja müügiloa saanud ravimite riskijuhtimissüsteemi toimimise nõudeid. Täpsustatakse ravimiohutuse ohumärkide tuvastamise ning kiireloomuliste meetmete rakendamise reegleid.  Eelnõu viib kooskõlla Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides läbiviidava tegevuse ja otsustusprotsessi ravimiohutuse tagamisel.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamine eesmärk on võimaldada patsiendil tervishoiuteenuse valikul teha teadlik otsus tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, arvestada ka teenuse hinda ja kaitsta selliselt patsiendi majandushuve.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (576 SE), millega ühinetakse rahvusvahelise energiakokkuleppega (IEA). IEA eesmärk on edendada turvalisi naftatarneid mõistlikel ja õiglastel tingimustel, võttes kasutusele ühiseid tõhusaid meetmeid naftatarnetega seotud hädaolukordade lahendamiseks ning arendades välja erakorralise isemajandamise naftatarnete osas, piirates nõudlust ja jaotades olemasoleva nafta nende riikide vahel võrdsetel alustel. Arvestades, et IEA seisukohad energiapoliitika küsimustes on oluliseks sisendiks ka Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel, saab Eesti otseselt mõjutada ka protsesse, mis on hilisemate Euroopa Liidu õigusaktide kujundamise aluseks. Kuna IEA näeb tahkete fossiilsete kütuste, sh põlevkivi, tähtsust energeetilise varustuskindluse tagamisel, tekib Eestil suurem võimalus selles valdkonnas tutvustada põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud protokolli nr 15 “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta” ratifitseerimise seaduse eelnõu (581 SE). Protokolli eesmärk on tõhustada kohtumenetlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allakirjutamiseks 4. novembril 1950 ning see jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. Selleks, et  tagada konventsioonisüsteemi jätkuv tõhusus ja suutlikkus kaitsta rohkem kui 800 miljoni inimese õigusi ja vabadusi Euroopas, leppisid EN-i liikmesriigid 20. aprillil 2012 Brightonis toimunud kohtureformi konverentsil vastu võetud deklaratsioonis muu hulgas kokku konventsiooni muutva uue protokolli põhimõtetes. Enamiku muudatuste eesmärk on vähendada kohtumenetluse pikkust ja vähemtähtsate kaebustega tegelemist.

Komisjonides

väliskomisjonis – kell 9: Informatsioon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelistest piirilepingutest. Kutsutud välisminister Urmas Paet. Ülevaade Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest.


Sündmused

Kell 9 ümarlaud Riigikogu konverentsisaalis teemal „Kas Rail Baltica killustab Eesti?“, mille korraldavad Riigikogu jahimeeste toetusrühm, Eesti Kodanikeühenduste Koda ja Eesti Terioloogia Selts. Esinevad Riigikogu liikmed, keskkonnaspetsialistid ja keskkonnaagentuuri esindajad. Teemat käsitletakse mitmest erinevast vaatevinklist. Veebiülekanne.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Saku Päevakeskuse inimestega ja kell 13.30 Tallinna Sinilinnu Lasteaia inimestega Riigikogus.

Kell 14:30 toimub Eesti-Iisraeli parlamendirühma kohtumine Iisraeli suursaadiku Dan Ashbeliga, kes tutvustab hetke poliitilist olukorda Iisraelis pärast eelmisel aastal toimunud parlamendivalimisi ning uue valitsuse moodustamisega seotud küsimusi. Kohtumine on ruumis L240.

Kell 17 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Eesti Ajaloomuuseumi 150. sünnipäeval Suurgildi hoones

Tagasiside