Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Ken-Marti Vaher. Küsimuste esitamiseks on registreerunud kaks Riigikogu liiget. Küsimused peaministrile puudutavad spordi rahastamist, küsimused rahandusministrile puudutavad makse.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorra järgi toimub 12 seaduseelnõu teine lugemine ja ühe eelnõu esimene lugemine. Istungi alguses teeb kaitseminister Urmas Reinsalu poliitilise avalduse.

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (581 SE). Protokolli eesmärk on tõhustada kohtumenetlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allakirjutamiseks 4. novembril 1950 ning see jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. Selleks, et  tagada konventsioonisüsteemi jätkuv tõhusus ja suutlikkus kaitsta rohkem kui 800 miljoni inimese õigusi ja vabadusi Euroopas, leppisid EN-i liikmesriigid 20. aprillil 2012 Brightonis toimunud kohtureformi konverentsil vastu võetud deklaratsioonis muu hulgas kokku konventsiooni muutva uue protokolli põhimõtetes. Enamiku muudatuste eesmärk on vähendada kohtumenetluse pikkust ja vähemtähtsate kaebustega tegelemist.

2. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (576 SE). Eelnõu teeb ettepaneku ühineda rahvusvahelise energiakokkuleppega (IEA). IEA eesmärk on edendada turvalisi naftatarneid mõistlikel ja õiglastel tingimustel, võttes kasutusele ühiseid tõhusaid meetmeid naftatarnetega seotud hädaolukordade lahendamiseks ning arendades välja erakorralise isemajandamise naftatarnete osas, piirates nõudlust ja jaotades olemasoleva nafta nende riikide vahel võrdsetel alustel. Arvestades, et IEA seisukohad energiapoliitika küsimustes on oluliseks sisendiks ka Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel, saab Eesti otseselt mõjutada ka protsesse, mis on hilisemate Euroopa Liidu õigusaktide kujundamise aluseks. Kuna IEA näeb tahkete fossiilsete kütuste, sh põlevkivi, tähtsust energeetilise varustuskindluse tagamisel, tekib Eestil suurem võimalus selles valdkonnas tutvustada põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid.

3. Jätkub valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE) teine lugemine, mis katkestati möödunud aasta detsembri alguses seoses rohkete muudatusettepanekutega. Eelnõu eesmärk on muuta  liikluskindlustuse korraldus kindlustuse võtjale arusaadavamaks ja tagada talle parem kindlustuskaitse. Eelnõu näeb ette võimaluse sõlmida soovi korral automaatselt pikenev kindlustusleping, mille eesmärk on kaitsta maksimaalselt kindlustusvõtjat ning tagada stabiilne ja katkematu kindlustuskaitse. Ka sätestab eelnõu võimaluse pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma kindlustusandja poole. Samuti loob eelnõu sundkindluse, mille kohaselt lülitub liiklusregistris olev kindlustamata sõiduk automaatse liikluskindlustuse süsteemi. Automaatne liikluskindlustus on sundkindlustus, mis rakendub juhul, kui kindlustuskohustuseta 12-kuuline periood saab läbi või kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris, kuid ei sõlmita juurde kohustusliku liikluskindlustuse lepingut. Nimetatud uuendus tagab, et kannatanutele saavad hüvitatud ka sellised kahjud, mis põhjustatakse sõidukiga, mille omanik ei täida seadusega talle pandud liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust.

Pärast seaduseelnõu teise lugemise katkestamist pöördus majanduskomisjoni poole arvamuste ja ettepanekutega Eesti kindlustusseltside liit, Eesti kindlustusmaaklerite liit, Salva Kindlustuse AS, Autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL), MTÜ Autolammutuste liit, Eesti liisinguühingute liit ja Autoettevõtte liit. Komisjon tegi eelnõule 13 muudatusettepanekut.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE). Eelnõuga võetakse täies mahus üle Euroopa Liidu (EL) vastav direktiiv.  Eelnõu sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.

Eelnõu algataja esindaja esitas komisjonile kaalumiseks kokku 14 muudatusettepanekut, mis valdavalt koorusid läbirääkimistest ja konsultatsioonidest Euroopa Komisjoniga. Majanduskomisjon arutas komisjonile esitatud muudatusettepanekuid oma 13. märtsi istungil ja toetas esitatud muudatusettepanekuid.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Eelnõuga kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamine eesmärk on võimaldada patsiendil tervishoiuteenuse valikul teha teadlik otsus tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, arvestada ka teenuse hinda ja kaitsta selliselt patsiendi majandushuve.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (579 SE). Eelnõu eesmärk on viia ellu veteranipoliitikas ettenähtud osad meetmed, mis tagavad kaitseväelastele ja Kaitseliidu liikmetele ühekordse hüvitise väljamaksmise ühes osas. Eelnõu eesmärgiks on tunnustada ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelasi selliselt, et nende tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde üks protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe – rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi. Eelnõu eesmärgiks on ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine, et tagada vigastatule või hukkunud perekonnale piisav kindlustunne.

7. Teise
l lugemisel on valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE). Eelnõu korrastab kehtivat õigust ka nende täidetud ja lõppenud välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise kaudu, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad ratifitseerimisseadused puudutavad Eesti Vabariigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega olid heaks kiidetud laenude võtmine või garantiide andmine rahvusvahelistele pankadele või organisatsioonidele. Võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja nende seaduste alusel võetud laenud tagasi makstud.

Teise lugemise ettevalmistamise käigus tehti õiguskomisjoni algatusel, koostöös sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumiga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusettepanek, mis säilitab riigi kohustuse hüvitada isikule tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varaline kahju.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (575 SE). Eelnõuga sätestatakse õiguslik alus töötamise registreerimise süsteemile. Luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, Eesti töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa, politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel. Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõule kuus muudatusettepanekut.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE). Eelnõu järgi saab terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõttu võimalik oma nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Eelnõuga nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse ämmaemandusabi raames.   

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE). Eelnõuga tagatakse maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu, kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE). Eelnõuga ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Eelnõuga ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pikendamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi.

12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE). Eelnõu uuendab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni tulenevalt vajadusest laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Turujärelevalve käigus terviseametile laekuvad andmed koondatakse andmekogusse. Sellega muudetakse andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada inimese tervise kaitse meditsiiniseadmest tuleneva ohu eest. Kogutakse andmeid Eestis turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt levitatud ja esmakordselt professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete ja nendega seotud toimingute kohta, mis on seotud kliiniliste uuringute, ohujuhtumite ja järelevalvemenetlustega. Eelnõuga muudetakse kahe volitusnormi tasandit. Muudatuse kohaselt kehtestab meditsiiniseadme kavandamise, tootmise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning liigitamise reeglid valitsuse asemel sotsiaalminister.


Sündmused

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Jaan Poska Lasteaia inimestega ja Kesklinna Sotsiaalkeskuse inimestega (kell 11).

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Poola kogukonna esindajatega Eestis.

Riigikogu pressiteenistus 
Martin Vallimäe
T: 6316356; 53306009 
martin.vallimae@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside