Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsusliikmetest peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud viis Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad majandusprognoosi, regionaalministri valitsemisalas 6. märtsil 2013 koostatud omavalitsusreformi elluviimise kava täitmist, suhtelist vaesust, keskkonnatasude laekumist riigieelarvesse ja korrakaitseseadust.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on kaheksa seaduseelnõu ja ühe otsuse menetlemine. Kaks seaduseelnõu on kolmandal, kolm teisel ja kolm esimesel lugemisel, otsuse eelnõu on esimesel lugemisel.

1. Jätkub Eesti Keskerakonna Fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (489 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette eraldada 2014. aastal kütuseaktsiisist teehoiuks kasutatavast rahast kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 25% ja alates 2017. aastast 30%. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE). Eelnõuga muudetakse EL-i liikmesriigi kodaniku kandideerimisõiguse korda. Kandideerimisõiguse sisu ei muudeta. Täpsustatakse haldusorganite vahelist suhtlust Eesti ametiasutuste ja EL-i pädevate asutuste vahel, millega ei kaasne olulist ega keskmist haldusorgani tegevuse kasvu. Muudatuse aluseks on EL-i vastav direktiiv, mille kohaselt elukohaliikmesriigid on kohustatud teavitama kandideerimisavaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (522 SE). Eelnõu eesmärgiks on leevendada probleeme, mis seonduvad vabakutseliste loovisikute ravi-ja pensionikindlustusega seoses nende tegevuse ja loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäraga. Kultuurikomisjon otsustas enne teist lugemist teha eelnõule viis muudatusettepanekut.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (442 SE). Fakultatiivprotokolli põhieesmärk on tõsta laste relvajõududesse värbamiseks ja sõjategevuses osalemiseks nõutavat vanusepiiri, mis aitab oluliselt vähendada sõjategevuses osalevate laste arvu.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE). Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

Eelnõu esimene lugemine toimus kevadel. Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette kokku kuuel istungil. Eelnevalt komisjon küsis  ja sai eelnõu suhtes arvamused Riigikohtult ja õiguskantslerilt, samuti Riigikogu põhiseaduskomisjonilt ning riigikaitsekomisjonilt. Lisaks esitasid oma arvamused ja ettepanekud justiitsministeerium, siseministeerium, kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, Kaitseliit, Riigikontroll, riigi infosüsteemi amet, Eesti linnade liit, Eesti maaomavalitsuste liit ja Vanalinna selts. Riigikogu liikmed ega fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud.

Valdava osa muudatusettepanekutest, mis puudutavad paljudes eelnõuga muudetavates eriseadustes erinevate korrakaitseorganite pädevuste ning riikliku ja haldusjärelevalve piiritlemist, esitas justiitsministeerium koostöös teiste valitsusasutustega.

Kokku on muudatusettepanekuid 141. Õiguskomisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20.detsembri.

6. Teisel lugemisel on Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (547 SE), millega antakse rahandusministeeriumile võimalus vajadusel arveldada riigikassa vahendusel Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega seotud makseid. Menetluses olev uue riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) sätestab sellise võimaluse, kuid uue seaduse menetlemine võib võtta aega. Muudatus peab jõustuma enne 1. veebruari 2014. See on tähtaeg, mil väärtpaberite keskregistri pidaja on kohustatud oma arveldamise Eesti Pangast mujale viima.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE). Eelnõu korrastab kehtivat õigust ka nende täidetud ja lõppenud välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise kaudu, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad ratifitseerimisseadused puudutavad Eesti Vabariigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega olid heaks kiidetud laenude võtmine või garantiide andmine rahvusvahelistele pankadele või organisatsioonidele. Võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja nende seaduste alusel võetud laenud tagasi makstud. Õiguskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. jaanuar 2014. aastal.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE), millega nähakse ette mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks senise kolme aasta asemel viis aastat. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. jaanuar 2014. aastal.

9. Esimesel lugemisel on valituse algatatud Riigikogu otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti” heakskiitmine” eelnõu (529 OE). Tegemist on Eesti kolmanda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia. Selles arvestatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parandamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil 2014-2020. Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige meie TAI võimekuse arendamisele, siis uus strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub 37. keskkooli õpilastega.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Kesklinna Sotsiaalkeskuse inimestega.

Riigikogu pressiteenistus