Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ning rahandusminister Jürgen Ligi.

Küsimuste esitamiseks on registreerunud seitse Riigikogu liiget.

Küsimused peaministrile puudutavad väljarännet, vanemapensioni, Euroopa Kohtu otsust tunnistada kehtetuks andmete säilitamise direktiiv ning ministrite pädevust. Küsimused majandus- ja kommunikatsiooniministrile puudutavad energeetikat ja taristut. Küsimused rahandusministrile puudutavad teede rahastamist.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorra järgi toimub Riigikogu täiskogus ühe eelnõu kolmas lugemine, kolme eelnõu teine lugemine ja seitsme eelnõu esimene lugemine:

1.      Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mis kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Pankadele ja investeerimisühingutele kehtestatakse uued kapitalinõuded. Alternatiivfondide valitsejatele kehtestatakse nõuded nende tegevuse suuremaks kontrolliks. Eelnõuga soovitakse suurendada finantsstabiilust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. Menetluse käigus tehtud muudatusettepanekud puudutavad direktiivide ülevõtmisega seonduvaid täpsustusi.

2.      Teisel lugemisel on valitsuse algatatud „Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (585 SE). Sisekokkuleppega määratakse 11. Euroopa Arengufondi (edaspidi EAF) vahendite kasutamise tingimused, et võimaldada EAF-i raha kasutamist AKV riikide abistamiseks. EAF-i kaudu toetab Eesti vaesuse vähendamist ja kestlikku majandusarengut partnerriikides, mis avaldab pikaajalist soodsat mõju nii EL-i kui ka Eesti julgeolekule. Toetusega aitab Eesti ohjata migratsioonivoogusid, leevendada looduslike ja inimtekkeliste kriiside ning näljahädade mõjusid. Sisekokkuleppes on eraldi tähelepanu AKV riikidele antava EL-i abi tõhususe parandamisel. EAF-i rakendamine avaldab kaudselt positiivset mõju Eesti positsioonile rahvusvahelises arengukoostöös ja suhetes AKV riikidega. 11. EAF-i suurus on 30,506 miljardit eurot. Eesti osamakse moodustab kogu 11. EAFi eelarvest 0,08635% ehk ca 26,3 miljonit eurot perioodi 2014–2020 jooksul.

3.      Teisel lugemisel on valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (403 SE), mis viib kehtiva regulatsiooni vastavusse põhiseadusega ning suurendab õigusselgust selles osas, kuidas tohib õigusaktis standardile viidata. Eelnõu ei mõjuta otseselt kehtiva õiguse standardeid kohustuslikuks tegevaid sätteid. Standardi kohustuslikuks tegemise keelatavus ei tulene käesolevast eelnõust vaid otse põhiseadusest. Eelnõul on standarditele viitamise osas üksnes selgitav ja edasist õigusloomet suunav tähendus. Lisaks täpsustab eelnõu standardimise korraldamist, muutes Eesti standardite koostamise riigi tellimuse alusel ajakohasemaks ning paindlikumaks, võimaldades vajalikke standardimistöid tellida aastaringselt. Samuti suurendab eelnõu õigusselgust standardite koostamise ja tõlkimise ning standardimise finantseerimise osas. Teise lugemise käigus otsustas majanduskomisjon viia sisse muudatused teistesse seotud seadustesse.

5.      Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE), millega kehtestatakse Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja. Selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Ülikooli kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Nõukogu saab olema akadeemiline otsustuskogu, kes otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. Uue juhtimismudeli rakendumine on ettenähtud 1. jaanuarist 2015.

6.      Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (625 SE), millega muudetakse regulatsiooni akadeemilise personaliga töölepingute sõlmimist puudutavas osas. Eelnõuga kaasneb töösuhete alaste erisuste kaotamine töölepingu seaduse (TLS) ja akadeemilise personali töösuhete reguleerimist täpsustavate eriseaduste vahel. See annab töösuhte mõlemale osapoolele võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ning arvestada seejuures mõlema poole huvide ja vajadustega. Akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingutele täies ulatuses TLS-i regulatsiooni kohaldamine suurendab töötajate jaoks eelkõige kindlust töösuhte püsivuse osas.

7.      Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (614 SE). See koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse lepingud. Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Lepingutele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov 18. veebruaril 2014. aastal Moskvas.

8.  &#16
0;   Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE), mis viib riigisisese õiguse vastavusse EL-i õigusega. Põllumajandusega tegelevatele isikutele soovitakse anda võimalus taotleda otsetoetusi vastavalt tegelikule põllumajandusmaa suurusele ilma siiani kehtinud 2003. aasta võrdlusaasta nõudeta. Senini on otsetoetuste taotlemisel olnud nõudeks, et põllumajandusmaa, millele toetust taotletakse, peab olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning selle maa pindala arvestatakse nii, nagu see oli 2003. aastal. Tulenevalt EL-i vastavast määrusest ei rakendata seda nõuet alates 2014. aastast, mille tõttu on vajalik ka vastavad muudatused Eesti õigusesse üle tuua.

9.      Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE), millega reguleeritakse kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimist. Eelnõu käsitleb püügivõimaluste jaotamist, püsielanikega väikesaarte ajaloolise püügiõiguse võõrandamist ja andmete esitamise tehnilisi võimalusi. Seadust täiendatakse kalalaevade mootorivõimsuste kontrolli puudutavate rakendussätetega tulenevalt EL-i vastavast määrusest. EL-i määruse kohaselt on liikmesriikidel kohustus tõhustada oma kalalaevade järelevalvet ja sellega seoses sertifitseerida mootorite peajõuseadmed teatud kalalaevadel. Nõue puudutab suurema kui 120 kW võimsusega peajõuseadmega registrisse lisatavaid kalalaevu ning neid, millele paigaldatakse uus peajõuseade või muudetakse olemasolevat. Eestis on selliseid laevu kokku alla poolesaja, millel taolised peamasinaga tehtavad operatsioonid on võimalikud. Samuti kehtestatakse püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel merealade kaupa. Eelnõu kohaselt saab kalu püüda vastavalt varude tegelikule olukorrale, samuti määrata täpsemalt püüniste paigutamise kohti.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE). Eelnõuga nähakse ette programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks. Eelnõu koostamise aluseks on 2013. aasta detsembri lõpus jõustunud struktuurivahendite kasutamist ning käesoleva aasta märtsis jõustuvad vastavad Euroopa Liidu määrused. Eelnõuga määratakse kindlaks EL-i määrustest tulenevate ülesannete riigisisene jaotus ning asutuste vastutusala. Eelnõuga nähakse ette toetuse taotleja ja toetuse saaja üldised kohustused, toetuse kasutamise ja haldusülesannete täitmise kontrollimise ning toetuse tulemusliku kasutamise jälgimise korraldus, toetuse äravõtmise alused ning vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), millega täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate metallimaterjalide ning vääriskividega. Muudatuste eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega. Üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega toime pandud pettuste hüppelise kasvu. Seletuskirjas märgitakse, et alates 1. aprillist 2012 kehtestati pöördmaksustamine kullamaterjalile, sealhulgas pooltoodetele, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, ja investeeringukullale, kui selle maksustamise on maksukohustuslane valinud. See muudatus vähendas käibemaksupettuseid kullaturul lühiajaliselt. Pöördmaksustamise vältimiseks hakati müüma sulatatud kulda, mille puhta kulla sisaldus jääb alla sätestatud piiri.

Sündmused

Kell 9-13 – Riigikogu konverentsisaalis on mõttekoja Praxis ja Riigikogu majanduskomisjoni talendipoliitika seminar „Kõrgeltharitud välistööjõu juhtimine Eestis”. Seminaril tutvustatakse, milliseid lahendusi saaks kasutada kõrgeltharitud tööjõu piisavuse tagamiseks riigis ning arutletakse, kuidas läheneda talendipoliitika juhtimisele ja kuidas on seda seni Eestis korraldatud. Seminarilt tehakse ka veebiülekanne, mida saab jälgida aadressil https://www.riigikogu.ee/v/live/index2.html.

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 12. klassi õpilastega.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Eesti Olümpiakomitee täiskogu istungil.

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Sitsi Lasteaia inimestega.

Kell 12.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub USA saatkonna asejuhi Chever Voltmeri ning poliitika- ja majanduspoliitika osakonna juhataja Mary Glantziga.

Kolmapäeval ja neljapäeval on Eestis ametlikul visiidil Briti parlamendi alamkoja esimees John Bercow, kes peab kõne Riigikogu ees neljapäeval, 17. aprillil kell 10. Külaline kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaminister Taavi Rõivasega, samuti külastab IKT Demokeskust ja Tallinna ülikooli.

Välislähetused

13. – 16. aprill
Riigikogu liige Ene Ergma osaleb Euroopa parlamentidevahelise kosmosekonverentsi (European Interparliamentary Space Conference) konverentsil Toulouse’is, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus