Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Küsimuste esitamiseks on registreerunud seitse Riigikogu liiget. Küsimused peaministrile puudutavad raudteetransporti ja reisirongiliiklust, küsimused sotsiaalministrile haiglaravi korraldust, laste hooldamist haiglas, laste heaolu ning küsimused siseministrile puudutavad trahvimäärasid ja liiklusohutust.

Kell 14 – täiskogu istung:

Päevakorras on kolme eelnõu teine lugemine ja viie eelnõu esimene lugemine.

1. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE), millel on kaks eesmärki. Üks eesmärk on muuta Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, et luua Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Teine eesmärk on lahendada seaduse kaitseväeluure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Eelnõu loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks. Paraneb Kaitseväe juhtimine ning suureneb selle efektiivsus. Eelnõu põhieesmärk on koondada sarnased funktsioonid ühte struktuuriüksusesse, lühendada käsuliini ja vähendada erinevaid juhtimistasandeid. Sellega kaasneb ülesannete täitmise efektiivsus ning olemasoleva personali optimaalsem kasutamine.

Enne teist lugemist arutas riigikaitsekomisjon eelnõu viiel istungil. Seejuures arutas komisjon eelnõu koos kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega põhjalikult paragrahvide kaupa. Riigikaitsekomisjon otsustas teha eelnõule 35 muudatusettepanekut, muudatusettepanekud tehti põhjaliku arutelu tulemusel konsensusega. Muid muudatusettepanekuid eelnõule ei esitatud. Eelnõu põhjalikuma läbitöötamise ja rakendusaktide parema ettevalmistamise huvides on mõistlik kogu seadus jõustada 1. augustil 2014. aastal. Algselt oli osa seadusest jõustuma kavandatud käesoleva aasta 1. jaanuarist.

Lisaks sellele antakse olulisemate muudatusettepanekutega Kaitseväe struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamise õigus kaitseministri asemel Kaitseväe juhatajale, mis hoiab oluliselt kokku nii Kaitseväe kui ministeeriumi aja- ning inimressurssi, mis kulub täna eelnõude ettevalmistamisele ning menetlusprotsessidele. Erandina jääb minister kehtestama Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärust, kuna tegemist on rakenduskõrgkooliga, mida reguleerib rakenduskõrgkooli seadus. Ühe muudatusettepanekuga sätestatakse, et isiku nõusolek andmete kogumiseks ja päringu tegemiseks kehtib tema suhtes kogu perioodi vältel, mis jääb kahe regulaarse taustakontrolli vahele. Sarnane kehtivus on ka riigisaladuse loa taotlemisel antaval nõusolekul.

2. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), mis näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eelnõu sätestab eelarvevaldkonnale esitatavad nõuded ja kohustused ning määrab eelarvestamise mõisted ja põhimõtted. Uuendatakse valdkonnas kasutatavad mõisted, mis ühtlustatakse raamatupidamises kasutusel olevate mõistetega. Eelnõu võtab siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu vastava direktiivi liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele on 31. detsember 2013.  Eelnõu fikseerib Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi.

Rahanduskomisjon arutab muudatusettepanekuid oma teisipäevasel istungil, kella 17 seisuga arutelu veel kestab.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE). Eelnõu eesmärk on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Eelnõuga viiakse alates 1. jaanuarist 2014 arvestuse pidamine maksukohustuslaste registrisse tekkivate nõuete üle, mis tulenevad Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavatest kohtumenetlustest, samuti Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevatest nõuetest. Viidatud asutused saavad andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellega antakse neile vajalikul määral juurdepääsu õigus maksusaladusele. Nad jäävad nõuete haldajaks ja sissenõudjaks, st edastab tähtajaks tasumata nõude kohtutäiturile. Nende nõuete sissenõudmist ei anta maksu- ja tolliameti pädevusse.

Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõule viis muudatusettepanekut. Esimene ettepanek sätestab maksukorralduse seaduses sõnaselgelt maksuhalduri õiguse taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke seadmist ilma puudutatud isiku nõusolekuta. Teine muudatusettepanek vabastab kohtutäituri kohustusest anda võlgnikule kohustuse täitmiseks nö vabatahtliku täitmise tähtaeg. Ülejäänud ettepanekud puudutavad seaduse rakendamise ja jõustumise tähtaegu.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku eelnõu (500 SE). Eelnõu eesmärk on lahendada väärteomenetluses tõusetunud põhimõttelised probleemid, viies väärteomenetlusse läbivalt sisse muudatused, mis on vajalikud menetluse kiirendamiseks, tõhustamiseks ja menetlejate igapäevatöös ilmnenud probleemide lahendamiseks. Samuti soovitakse lähendada väärteomenetluses toimivaid reegleid kriminaalkohtumenetluse regulatsioonile, et ühtlustada kehtivate kohtumenetluste regulatsioone, eeskätt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE). Muudatuste rakendamisega muutub töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise kord paindlikumaks ja lihtsamaks.  Isikul on võimalus töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus esitada kas elektroonselt töötukassa veebilehe kaudu või töötukassa kohalikus osakonnas. Avalduse elektroonne esitamine on inimese jaoks mugavam ja odavam. Samuti säästab aega isiku teenindamiseks töötukassas, sest töötukassa saab enne isiku pöördumist kohalikku osakonda kontrollida avaldusele kantud andmete vastavust töötuna arvelevõtmise tingimustele ja teha otsuse. Taotlejal on võimalik vaadata töötuna või tööotsijana arvelevõtmise otsust ning valida töötukassa kohalikku osakonda pöördumise aeg.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv rahva tervise paremaks kaitseks. Ühtlu
statakse ravimiohutuse järelevalve süsteemi ja müügiloa saanud ravimite riskijuhtimissüsteemi toimimise nõudeid. Täpsustatakse ravimiohutuse ohumärkide tuvastamise ning kiireloomuliste meetmete rakendamise reegleid.  Eelnõu viib kooskõlla Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides läbiviidava tegevuse ja otsustusprotsessi ravimiohutuse tagamisel.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (551 SE), millega ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Eelnõuga ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pikendamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020″ heakskiitmine” eelnõu (553 OE). Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk. Selleks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurida, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Riiklik kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Kultuuripoliitika põhialused vaatlevad kogu kultuuriruumi tema tervikahelas, alustades järelkasvust ja haridusest, professionaalidest ja kultuurivaldkonna spetsialistidest ning lõpetades harrastajate ja avalikkusega. Eelnõu seab omavahel tihedalt seotud teemad ühtseks tervikuks ja pakub välja lahendusi kultuurimaastiku tugevdamiseks järgnevatel aastatel. Kultuuripoliitika põhialused on aluseks kultuuripoliitiliste otsuste kujundamisel ja põhialuseid konkretiseerivate strateegiate ja tegevuskavade koostamisel.

Sündmused:

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub uue Islandi suursaadiku Kristίn Aðalbjörg Árnadóttiriga.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga.

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avab tele- ja teatrikunstniku Gunta Randla näituse “Kõige suurem sõber”. Näitus osutab kunstniku loomingu märgilistele töödele nii fotos, videos, kostüümides kui nukukangelastes (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 14.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtuvad Ameerika Ühendriikide aseriigisekretäri asetäitja Frank A. Rose’ga (ruum L243).

Kell 15.10 – Riigikogu väliskomisjon kohtub Valgevene asevälisminister Alena Kupchynaga (ruum L251).

Kell 18 – Riigikogu aseesimees ja Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv on Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi koosolekul.


Välislähetused:

14. – 16. jaanuar
Majanduskomisjoni aseesimees Urve Palo osaleb Briti saatkonna kutsel sotsiaalsete ettevõtete teemalisel õppereisil Edinburghis, Šotimaal.

Tagasiside