Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Küsimuste esitamiseks on registreerunud viis Riigikogu liiget. Küsimus peaministrile puudutab Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014, küsimused haridus- ja teadusministrile puudutavad kohalike omavalitsuste hariduskulude toetust, C2-taseme keelenõuet, hariduse rahastamist ja hariduslike erivajadustega laste toetamisest.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on kokku 11 eelnõu menetlemine, neist neli on esimesel lugemisel viis teisel ja kaks kolmandal lugemisel.

1. Jätkub teisipäeval istungiaja lõppemise tõttu katkenud valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis” eelnõu (583 OE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldab Eestil osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA (European Union military operation in Central African Republic) Kesk-Aafrika Vabariigis kuni 55 tegevväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014 ning kuni 5 tegevväelasega aasta lõpuni.

2. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (542 SE), mis näeb ette tõsta alates 1. jaanuarist 2015 ka pere teise lapse kohta makstav lapsetoetus tänaselt 19,18 eurolt 57,54 eurole. 1. jaanuaril 2016 tõuseks eelnõuga pere esimese lapse kohta makstav lapsetoetus tänaselt 19,18 eurolt 38,36 eurole. Alates 1. jaanuarist 2017 tõuseks aga pere esimese lapse kohta makstav toetus kuuekordse lapsetoetuse määrani, mis on 57,54 eurot.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (468 SE). Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku laiendatud konfiskeerimise kohaldamist puudutavaid sätteid, laiendatakse võimalust kohaldada vangistuse asemel sõltuvusravi ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega võimaldatakse konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamise, tsiviilhagi ja varalise karistuse tagamiseks kasutada hagi tagamise abinõusid.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE), millega muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “”Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020″ heakskiitmine” eelnõu (553 OE). Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk. Selleks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoida ja edendada eesti rahvuslikku identiteeti, uurida, talletada ja kanda edasi kultuurimälu ja luua soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Riiklik kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE). Eelnõu järgi toimub korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille raames asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.

Teise lugemise eel esitasid tähtajaks eelnõule muudatusettepanekuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon, samuti ka Eesti pangaliit, Eesti korteriühistute liit ja MTÜ KETA. Pöördumisi oli ka kodanikelt. Hulga erinevatelt isikutelt laekunud probleeme ja eelnõu regulatsioone puudutavaid küsimusi edastas õiguskomisjonile ka Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta, kes pidas õigeks, et algatamist väärivad ettepanekud oleksid vormistatud juhtivkomisjoni ettepanekutena.

Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette kokku kuuel istungil, kaasas lisaks eelnõu koostajatele ka kõiki aruteludes osaleda soovinud isikuid. Komisjon otsustas arvestada täielikult ühte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekut ja laekunud pöördumiste pinnalt algatada kuus muudatusettepanekut.

7. Jätkub valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) teine lugemine, mille Riigikogu katkestas mullu 18. detsembril. Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

Eelnõu teise lugemise jätkamiseks vaatas õiguskomisjon läbi justiitsministeeriumist ja siseministeeriumist saabunud ettepanekud ning pidas arutelude ja sellele järgnenud Riigikogu alatiste komisjonide ametnikega tehnilise kooskõlastamise tulemusena vajalikuks parandada eelnõus ilmnenud vead ning algatada 14 muudatusettepanekut.

Muudatused puudutavad näiteks inimese kainenema toimetamist, alkoholi pruukimiseks keelatud kohtade nimetamist kohaliku omavalitsuse tasandil, hädaohus lapse kohtlemist ja krediidiinfot laenureklaamides.

8. Jätkub valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine, mille Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul katkestas 15. jaanuaril. Eelnõu näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Eelnõule esitati teise lugemise katkestamise järel Riigikogust 29 muudatusettepanekut ja komisjon koostöös Rahandusministeeriumiga koostas 37 muudatust, kokku 66 muudatusettepanekut.

Nii sätestatakse muudatusettepanekutes strateegilise arengudokumendi
liigina poliitika põhialused, korrastatakse strateegilise planeerimise süsteemi. Samuti sätestatakse, et põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente ja Eesti Panga juurde luuakse eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu.

Mitmed muudatused tehakse riigieelarve seadusega seonduvates seadustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ning samuti Eesti Rahvusringhäälingu seaduses.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (482 SE). Eelnõuga viiakse raudteeseaduse sõnastus vastavusse Euroopa Liidu (EL) vastavate direktiividega. Täpsustub raudteeseaduse terminoloogia. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba,  raudteeveo ettevõtjatele aga ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustatakse tehnilise järelevalve ameti ja ohutusjuurdluse keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames. Eelnõu käsitleb ka EL-i ja SRÜ riikide raudteeveeremi numbri kasutamisega seotud aspekte. Eelnõuga muudetakse veel seaduse sätteid seoses Rail Balticu projekti arendamisega. Kehtestatakse väiksem raudteekaitsevööndi laius.

Koostöös eelnõu algataja esindajatega valmistas majanduskomisjon ette kokku 33 ettepanekut eelnõu teksti muutmiseks, neist valdav enamik on tehnilise ja korrastava sisuga.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE). Eelnõu harmoneerib täpsemalt EL-i elektri siseturu direktiivi. Põhivõrguettevõtjale antakse võimalus moodustada ühisettevõtja teises liikmesriigis sertifitseeritud põhivõrguettevõtjaga, mis laiendab põhivõrguettevõtja tegevusvabadust ning võimaldab ühisettevõtja luua ka sertifitseeritud sõltumatu süsteemihalduri või sertifitseeritud sõltumatu põhivõrguettevõtjaga, kes kuuluvad ühte kontserni tootmise või müügiga tegeleva ettevõtjaga. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva põhivõrguettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtja kindel eraldatus põhivõrguettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.

11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE). Eelnõuga võetakse täies mahus üle EL-i vastav direktiiv. Eelnõu sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning Konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.


Komisjonide istungid

VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoniskell 9.30: Istungi orienteeruv lõpp on kell 11.30. Komisjoni istung on kinnine. Komisjoni esimees Rainer Vakra annab intervjuusid peale istungi toimumist (ruum L 241).


Sündmused

Kell 9 – Riigikogu Rail Baltic toetusrühma koosolek Rail Balticu tasuvusest, kutsutud konsultatsiooniettevõtte AECOM Balti regiooni juht Arnis Kakulis, Läti transpordiministeeriumi raudtee osakonnajuhataja Janis Eiduks, Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Arenijus Jackus, Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp (koverentsisaal).

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv on töövisiidil Ida-Virumaal.

 

Tagasiside