Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – täiskogu täiendav istung

Päevakorras on 15 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 3 teisel ja 9 esimesel lugemisel.*

* Juhul kui ei jõuta läbi arutada kõiki täiendava istungi päevakorras olevaid eelnõusid, toimub teine täiendav istung 8. detsembril kell 16 ja kolmas täiendav istung 9. detsembril kell 18. Täpsemalt vt siit.

1. Jätkub valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE) esimene lugemine, mis jäi neljapäeval (6.12) pooleli täiskogu tööaja lõppemise tõttu. Eelnõuga kehtestatakse koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel  5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot.

2. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud  Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” (312 OE), millega pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini.

3. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” (313 OE), millega pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. Kaitseväe isikkoosseisule seatud ülempiiri võib eelnõu kohaselt suurendada kuni 340 kaitseväelaseni rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Afganistani.

4. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” (314 OE), millega pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 2013. aasta 31. detsembrini.

 5. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” (315 OE), millega pikendatakse kuni 20 kaitseväelase kasutamist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis kuni 2013. aasta 31. detsembrini..

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus” (316 OE), millega pikendatakse kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini.

7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös” (317 OE), mis võimaldab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 kasutada kuni viit kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava uue ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE), millega tõstetakse kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse eelnõuga riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, täiendatakse regulatsiooni sätetega, kuidas arvestatakse maamaksuvabastust, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustatakse maamaksuvabastuse ja –soodustuse arvutamise korda. Eelnõu tuleneb Riigikogu poolt 16. juunil 2011 vastu võetud vastu maamaksuseaduse muudatusest, millega alates 1. jaanuarist.2013 vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Eelnimetatud maksuvabastuse rakendumisel väheneb kohaliku omavalitsuse üksustele maamaksust laekuv tulu.

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (236 SE), mille eesmärk on luua üliõpilastele riiklik õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt üliõpilase sissetulekule. Riigieelarvega kehtestatavaks keskmise sissetuleku ülemmääraks on 2013. aastal kavandatud 280 eurot. Vastavalt sellele on toetussumma üliõpilase keskmise kuni 70 eurose sissetuleku korral 220 eurot, 70-140 eurose sisstuleku korral 135 eurot ja 140-280 eurose sissetuleku korral 75 eurot. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja.

10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE), millega muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust. Kaevanduste ja karjääride asukoha kohalikele omavalitsustele (KOV) tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Muudatuse tulemusena KOVide tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tagasi KOVidele. Sellega tagatakse baaskuludele stabiilne kate ning tasude laekumise kõikumised ei sea ohtu KOVi toimetulekut. Üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast tasust hakkab KOV-dele laekuma 25%. See on tasakaalupunkt, kus tasandusfondist lisanduv toetus asukoha KOVidele ei suurenda tulubaasi üle praeguse taseme ning ei halvene elanike jaoks avalike teenuste kättesaadavus. Jaotuspõhimõtete muudatusega nähakse ette nelja-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon. See annab KOV-dele võimaluse kohandada eelarved muudatusele vastavaks. Kompensatsiooni saavad need KOVid, kelle üleriigilise tähtsusega maardlate kasutamisest keskkonnatasude laekumine ja tasandusfondi eraldis ei kata muudatusest tingitud tulude vähenemist. Kompensatsioonist vabanevad vahendid suunatakse tasandusfondi.

11. Teisele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsioon algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE), millega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi. Seda tehakse kahes etapis järgmiselt: alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus). Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 2013. aasta 1. juulist 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.

12. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu (320 SE), mille eesmärk on sätestada riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate töötasu tõusuks vajalik katteallikas. Selleks vähendatakse 2013. aasta riigieelarvesse planeeritud töötutoetuse päevamäära. 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) on algselt koostatud arvestusega, et töötutoetuse päevamäär on vähemalt 50% töötasu alammäärast ehk 4,68 eurot (145 eurot kuus). Käeoleva eelnõuga (320 SE) kehtestatakse riigieelarves ette nähtud töötutoetuse päevamääraks 3,27 eurot (101,5 eurot kuus), mis moodustab 35%-ni töötasu alammäärast. 2012. aastal on töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot ehk 65,4 eurot kuus, mis moodustab 22,6% kuu tööasu alammäärast. Kiirabi- ja tervishoiutöötajate palgatõus lepiti kokku 2012. aasta oktoobris toiminud arstide ja tervishoiutöötajate streigi tulemusel ja see eeldab katteallika leidmist 3,5 miljoni eurole.

13. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE), millega lisatakse seadusesse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine.

14. Esimesele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE), mille eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtleb senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse eelnõu kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga.

15. Esimesele lugemisele tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (277 SE), mis annab ravikindlustusega hõlmamata isikutele õiguse saada alates 2014. aastast vältimatu abi kõrval ka üldarstiabi. Eelnõu sätestab, et üldarstiabi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. Algataja väitel on kujunenud olukord, kus perearstid osutavad kindlustamata inimestele teenuseid selle eest praegu tasu saamata ning üksikutel juhtudel on selle kohustuse vabatahtlikult enda kanda võtnud kohalik omavalitsus.

Kell 10 – Euroopa Liidu asjade komisjon

1. Eesti seisukohad 10. detsembril 2012 toimuval EL välisasjade nõukogu ja 11. detsembril 2012 toimuval üldasjade nõukogu istungil. Kutsutud välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimuste asekantsler Mart Laanemäe ja poliitikaosakonna Euroopa korrespondendi büroo direktor Piia Mathisen.

2. Eesti seisukohad 10.-11. detsembril 2012 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil. Kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja Maia-Liisa Anton.

3. Seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse Euroopa Komisjoni määrust nr 1031/2010, et määrata kasvuhoonegaaside saastekvootide perioodi 2013-2020 enampakkumiste kogused. Kutsutud keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

Üritused, kohtumised, konverentsid

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas õnnitleb Lasteaeda Kikas 45. aastapäeva puhul.

Kell 12Jüri Ratas osaleb jõulueelsel kohtumisel Kristiine sotsiaalkeskuse liikmetega.

Kell 10.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb meediapoliitika konverentsil (Sokos Hotell Viru konverentsikeskus).

Kell 13Laine Randjärv osaleb Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogistipendiumi pidulik üleandmisel (Estonia kontserdisaal).

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside