Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – täiskogu täiendav istung *

* Esimene täiendav istung toimub 30. novembrist algusega kell 13 kuni 1. detsembrini kella 12-ni. Juhul kui esimese täiendava istungi päevakorras olevad kõiki 18 eelnõu ei jõuta läbi arutada, toimub teine täiendav istung 1. detsembril kella 13st kuni päevakorra ammendumiseni.

Päevakorras on 2 eelnõu kolmas, 10 eelnõu teine ja 6 eelnõu esimene lugemine.

1. Jätkub valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) teine lugemine, mis jäi pooleli 22. novembril täiskogu tööaja lõppemise tõttu. Eelnõuga viiakse seadused kooskõlla EL õigusega. Eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad läbi religioosse traditsiooni kohaselt oma liikmete tarbeks loomade tapmist. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

2. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE), millega muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust. Kaevanduste ja karjääride asukoha kohalikele omavalitsustele (KOV)  tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Muudatuse tulemusena KOVide tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tagasi KOVidele. Sellega tagatakse baaskuludele stabiilne kate ning tasude laekumise kõikumised ei sea ohtu KOVi toimetulekut. Üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast tasust hakkab KOV-dele laekuma 25%. See on tasakaalupunkt, kus tasandusfondist lisanduv toetus asukoha KOVidele ei suurenda tulubaasi üle praeguse taseme ning ei halvene elanike jaoks avalike teenuste kättesaadavus. Jaotuspõhimõtete muudatusega nähakse ette nelja-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon. See annab KOV-dele võimaluse kohandada eelarved muudatusele vastavaks. Kompensatsiooni saavad need KOVid, kelle üleriigilise tähtsusega maardlate kasutamisest keskkonnatasude laekumine ja tasandusfondi eraldis ei kata muudatusest tingitud tulude vähenemist. Kompensatsioonist vabanevad vahendid suunatakse tasandusfondi.

3. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE), millega tõstetakse kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse eelnõuga riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, täiendatakse regulatsiooni sätetega, kuidas arvestatakse maamaksuvabastust, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustatakse maamaksuvabastuse ja –soodustuse arvutamise korda. Eelnõu tuleneb Riigikogu poolt 16. juunil 2011 vastu võetud vastu maamaksuseaduse muudatusest, millega alates 1. jaanuarist.2013 vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Eelnimetatud maksuvabastuse rakendumisel väheneb kohaliku omavalitsuse üksustele maamaksust laekuv tulu.

4.  Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE), millega lisatakse seadusesse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut.  Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine.

5.  Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Teine eesmärk on viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

6.  Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE), mille eesmärk on seada taastuvatest allikatest ja soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Tarbijatele toob seaduse muutmine kaasa elektrienergia hinnas prognooside kohaselt taastuvenergia ja koostootmise tasu alanemise järgnevalt: 2012. aastal 0,97 €senti/kWh, 2013. aastal 0,80 €senti/kWh, 2014. aastal 0,84 €senti/kWh, 2015. aastal 0,82 €senti/kWh, 2016. aastal 0,90 €senti/kWh, 2017. aastal 0,83 €senti/kWh, 2018. aastal 0,81 €senti/kWh, 2019. aastal 0,77 €senti/kWh ja 2020. aastal 0,76 €senti/kWh.

7. Esimesele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seaduse eelnõu (320 SE), mille sätestatakse katteallikas riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate töötasu tõusuks, vähendades vastavalt 2013. aasta riigieelarvesse planeeritud töötutoetuse päevamäära. 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) on koostatud arvestusega, et töötutoetuse päevamäär on vähemalt 50% töötasu alammäärast ehk 4,68 eurot (145 eurot kuus). Käeoleva eelnõuga (320 SE) kehtestatakse riigieelarves ette nähtud töötutoetuse päevamääraks 3,27 eurot (101,5 eurot kuus), mis moodustab 35%-ni töötasu alammäärast. Eelnõu puudutab Palgatõus lepiti kokku 2012. aasta oktoobris toiminud arstide ja tervishoiutöötajate streigi tulemusel ja see eeldab katteallika leidmist 3,5 miljoni eurole. 2012. aastal on töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot ehk 65,4 eurot kuus, mis moodustab 22,6% kuu tööasu alammäärast.

8. Kolmandale lugemisele tuleb valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), mille eesmärk on tõsta alkoholiaktsiisi ajavahemikus 2013–2016 5% aastas ja suurendada seeläbi riigieelarve tulusid. Alkoholi aktsiisimäärade 5%lisel tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole.

9.  Kolmandale lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE), mille eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõuga eeldatav tulude mahu kasv on kuni 500 000 eurot aastas.

10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE), millega soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla jms. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Kõige levinumaks näiteks on siin juhused, kus isikud üritavad nn ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Lisaks muudetakse eelnõuga konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontroll ning tehakse mitmeid muid muudatusi.

11. Teisele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning  Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE), mille väljatöötamise ajendasid muudatused äriregistri ja kinnistusraamatu menetlust puudutavas regulatsioonis ning äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtt. Senine äriregistri tarkvara, millega kohtu registriosakondades määrusi ja kandeid tehakse, on kirjutatud 14 aastat tagasi. Tarkvara platvormiks on Oracle Forms, mis on nüüdseks tehnoloogiliselt vananenud. Lisaks on muudetud regulatsiooni osas, mis puudutab registriosakondade ja nende tööpiirkondade vahelist seotust ning äriregistri andmetega tutvumist. Uue regulatsiooni kohaselt on registriosakondadele antud võimalus menetleda teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi ja teha kandeid registrikaartidele, mille pidamine on teise registriosakonna pädevuses.

12. Teisele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning  Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE), mille eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks.

13. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) mille eesmärk on muuta loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid, et võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ja väärtustada veeressurssi, seda säästlikumalt kasutama suunates. Eelnõuga suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, võttes eeskujuks põlevkivi lendtuha ja poolkoksi tasumäärad, mis tõusevad kehtiva seaduse kohaselt aastani 2015 20% võrra aastas. Eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama. Kehtiva seaduse järgi ei ole põlevkivi aheraine ladestamise tasumäär 2009. aastast muutunud ja see on püsinud tasemel 0,76 €/t.

14. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), mille eesmärk on parandada Euroopa Komisjoni väidetud rikkumised Eesti õiguskorras. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole Eestis tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või seaduses sisalduvad lahendused ei ole piisavalt õigusselged. Eelnõu eesmärk on tagada avalikule teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Eelnõu kohasel ei tohi teabevaldaja sõlmida teabe taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud kui see on põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguse põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ei ole teabevaldaja. Eelnõuga soovitakse luua olukord, et teabe taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Avaliku teabe sihtgrupp on ettevõtted, kellel on huvi luua avatud andmetest teenuseid või tooteid.

15. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE), mille eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 %, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Sigarettide aktsiisi 10%line tõus 2013. aastal asendatakse aktsiisitõusudega 6% 2013 ja 2014 aastal.

16. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE), millega muudetakse advokatuuri senine kolmetasandiline liikmeskond kahetasandiliseks ja kaotatakse advokaadi vanemabi staatus. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning eelnõu jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami 28. veebruariks 2018. aastal. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks.

17. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE), mille eesmärk on lükata aasta võrra edasi eeldatav osade riigi kõrgemate ametisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Eesti keskmise palgaga on praegu seotud Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga.

18. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE), mis eelarvemahtu muutmata teeb muudatusi ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikogu Kantselei eelarves. Samuti Lisatakse paragrahv 15, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus anda korraldus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumisel müümisest saadud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Tekstiparagrahvi lisamise põhjus on perioodi 2013–2020 Euroopa Liidu sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi varajaste enampakkumiste käivitamine juba 2012. aasta lõpus ja mitte 2013. aastal, nagu algul plaanitud.

Kell 11.15 Euroopa Liidu asjade komisjon

1. Eesti seisukohad 3. detsembril 2012 toimuval eurogrupi kohtumisel ja 4. detsembril toimuval majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) istungil.

2. Ülevaade 20. novembril 2012 toimunud erakorralise eurogrupi kohtumisest.
Kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi.

3. Eesti seisukohad 3. detsembril 2012 toimuval mitteametlikul EL transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (energia). Kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

ENPA

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (28.11-1.12) Andorras ENPA büroo ja alalise komitee istungitel. Arutusel on ENPA järgmise aasta istungite tööplaan, ENPA komiteede tegevusega seotud küsimused, valimiste vaatlemisega seonduv jmt.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside