Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorras on olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ja 13 eelnõu, millest 12 on kolmandal ja 1 esimesel lugemisel.
 
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (917 SE), mille eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga ja seetõttu tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendada. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita.
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu (854 SE), mille eesmärk on luua optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning digitaaldokumentide pikaajalise säilimise tagamine. Antud põhjusel lühendab eelnõu arhivaalide üleandmise tähtaega kuni kümnele aastale (senise kahekümne asemel) alates dokumendi loomisest, kuna digitaalse teabe säilimist mõjutavad faktorid, eelkõige riist- ja tarkvara vananemine, s.h failivormingute kasutuselt kadumine ja IT-süsteemide väljavahetamine, leiavad aset keskmiselt kord kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine avalikke ülesandeid täitvatest asutustest rahvusarhiivile mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel, võimaldab maandada seonduvaid riske ning rakendada digitaalarhiivinduslikke meetodeid arhivaalide pikaajalise säilimise ja kasutatavuse tagamiseks ühes kindlas kompetentsikeskuses.
3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE), mille eesmärk on tõhustada täitemenetluse läbiviimist. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid.
4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE), mille eesmärk on korrastada kehtivat jälitustegevuse süsteemi, näha ette kindlad alused, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet.
5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE), mis seab õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4. Eelnõuga muudetakse õiguskantsleri seadust selliselt, et õiguskantslerile antakse selge volitus lapse õigustega tegelemiseks. Algataja hinnangul osutab selliste volituste andmine üheselt, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ja et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt. Õiguskantsleri pädevuse sisustamisel laste ombudsmani ülesannete täitmisel võetakse eelnõu kohaselt aluseks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 2 lapse õiguste konventsiooni artikli 4 kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on õiguskantsler pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone.
6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (862 SE), mille eesmärk on viia karistusõigusesse sisse keskkonnakuritegude alased muudatused. Need tulenevad Euroopa Liidu direktiividest, mis käsitlevad keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, laevade põhjustatud merereostust ja karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Üle võetavate muudatuste eesmärk on tagada, et Eesti majandusvööndis ega sellega piirneval avamerel ei ole võimalik keskkonnavastaseid rikkumisi toime panna, ilma et sellele järgneks väärteo või kriminaalmenetlus.
7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE), mille eesmärk on luua õiguslik alus karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näha ette karistusregistri andmete avalikkus. Eelnõu kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ja registri arhiivist  Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Õiguskomisjonis teisel lugemisel heaks kiidetud muudatuse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot).
8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (914 SE), mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Algatajate kinnitusel on hõimupäeva eesmärk paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest.
 
9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mille eesmärk on üle võtta EL direktiiv, mis puudutab (kolmandate riikide kodanike) kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist. Üle võetava direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ja liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks.
 
10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (906 SE), millega kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused. Praegu asuvad vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister Tervise Arengu Instituudi juures, müokardiinfarktiregister SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Vee terviseohutuse infosüsteem on terviseameti juurde loodav uus infosüsteem. Eelnõu eesmärk on kehtestada rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus.
 
10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu (890 SE), millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ruumiandmed käesoleva eelnõu tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
 
12. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (922 SE), mille eemärk on viia loomatauditõrje seadus kooskõlla EL määrustega. Olulisema muudatusena sisustatakse mõiste “loomsed kõrvalsaadused“, mis hõlmab ka loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid. Kõrvalsaaduste käitlemisel lasub peamine vastutus uue regulatsiooni kohaselt ettevõtjal. Lähtutud on nõudest, et kõrvalsaadusest toodetud toode ei jõuaks tagasi toiduahelasse. Sätestatud on täpsem regulatsioon selleks, et vähendada ristsaastumise tõttu toiduahelale tekkida võivaid riske.
 
13. Keskerakonna fraktsiooni algatusel toimub olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal „Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule“. Ettekande sel teemal peavad Tallinna linnapea Edgar Savisaar, AS Saidafarm nõukogu esimees Juhan Särgava,  Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ja Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
 
14. Esimesele lugemisele tuleb Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt algatatud Kliima- ja Energiaagentuuri seaduse eelnõu (926 SE), mille eesmärk on muuta seni vaid kompetentsikeskusena tegutsev kliima- ja energiaagentuur iseseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Eelnõu sätestab kliima- ja energiaagentuuri tegevuse eesmärgid ja juhtimise. Eelnõu kohaselt on agentuuri eesmärk riikliku kliima- ja energiapoliitika elluviimine ning poliitika rakendamisega seotud sidususe parandamine. Oma eesmärkide saavutamisel analüüsib energiaturgude toimimist; osaleb energia- ja kliimapoliitika koordineerimisel kompetentsikeskusena; toetab energiatehnoloogiate turusiiret kaasaegsete tehnoloogiate analüüsimise, näidisprojektide elluviimise ning säästvat arengut edendavate projektide kaudu; tegeleb kliima- ja energiavaldkonna teadus- ja arendustegevusega ning toetab valdkondlikke tegevusi.
 
Komisjonides

Kultuurikomisjonis
(kell 13) – kutseõppeasutuse seaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (887 SE).

Majanduskomisjonis
(kell 13) – Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõule, mis käsitleb lepingulisi suhteid piima- ja piimatootesektoris.

Põhiseaduskomisjonis
(15 minutit peale täiskogu) – valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks (916 SE).

Õiguskomisjonis
(15 min pärast täiskogu istungi lõppu) – valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE) ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks; valitsuse algatatud korrakaitse seaduse eelnõu (49 SE) ettevalmistamine teise lugemise jätkamiseks; Riigikogu fraktsioonide algatatud Riigikogu otsuse eelnõu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ arutelu.

Üritused, kohtumised
 
Kell 12 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm kohtub Eestis resideeruva Laama Sangyas’e ja Drikung Kagyu Keskuse esindajatega (ruum L241)
 
Kell 14 – Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1) toimub demokraatia töötoa sarjas poliitikute vestlusring teemal põlvkondade vahetus Eesti poliitikas. Arutelus osalevad Silver Meikar, Mart Nutt, Ain Seppik, Mart Jüssi ja Eiki Nestor. Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp. Vastust otsitakse küsimustele, mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas ja mida me selle all mõtleme.

Kell 14
– Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Hea eeskuju konkursi auhinnasaajatega (Kalevipoja saalis).
 
Kell 18Ene Ergma kohtub Põltsamaa inimestega (kohvikus Rivaal).
* Riigikogu liige Valdur Lahtvee osaleb (17.02-20.02) Vilniuses Leedu Roheliste Partei asutamiskongressil.
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside