Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 10 – täiskogu istung

Päevakorras on kolm aruannet ning 11 eelnõu kolmas ja 1 eelnõu esimene lugemine.
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE), mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutava maa vabastatakse samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel.
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE), millega langetatakse tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni. Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks välistatakse eelnõuga töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.
3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE), mille peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi EL direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel.
4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), mis tuleneb EL direktiividest ja selle eesmärk on parandada üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet ja tagada, et nendega peetakse nõu. Eelnõu teine eesmärk on tagada seaduse parem õigusselgus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus võeti vastu 12. jaanuaril 2005 ning seaduse kehtivuse jooksul on ilmnenud puudusi mõnedes sätetes, mis vajavad täpsustamist ja kaasajastamist.
5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (6 SE), millega alustatakse kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteemi loomist ja antakse õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Selle käigus antakse õppekavarühmadele kooliväliste ja sõltumatute ekspertide poolt sisehindamisele tuginev hinnang.
6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE), mille eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, 18. juuni 2009, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalase töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.
 
7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE), mis täpsustab EL õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.
8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), millega muudetakse vedurijuhiloa saamise korda vastavalt EL direktiivile 2007/59/EÜ. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid ka kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse teostada konkreetsemat kontrolli hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.
9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE), millega viiakse veeseadus vastavusse EL direktiividega. Nende eesmärk on tagada, et laborid, mille EL liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt veepoliitika raamdirektiivile (2000/60/EÜ artikkel 8) saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Laborite töö kvaliteedi tagamisel lähtub direktiiv katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlevast standardist EVS-EN ISO/IEC 17025, mis käsitleb laborite töö ja saadud analüüsitulemuste kvaliteedi üldnõudeid ning kvaliteedikontrolli süsteemi toimimise põhimõtteid.
10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivide nõuded, mis puudutavad  välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Eelnõu täiustab Eesti välisõhu kvaliteedi riiklik seiresüsteemi (kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas), jagades riigi pindala välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava.
11. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivide nõuded. Viimaste eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Eelnõu näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis.
12. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Ettekande sel teemal peab Riigikohtu esimees Märt Rask. ettekande põhifookuses on küsimus, kuidas muuta õigusemõistmist isikutele kättesaadavamaks ja menetlusaega mõistlikumaks. Riigikohtu esimees annab Riigikogule ülevaate ka probleemidest, mis kaasnevad kõrgete riigilõivudega. Vt ka http://www.nc.ee/?id=1228
13. Eesti Panga 2010. aasta aastaaruanne. Ettekande sel teemal peab Eesti Panga president Andres Lipstok.
14. Finantsinspektsiooni 2010. aasta aastaaruanne. Ettekande sel teemal peab finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.
15. Esimesele lugemisele tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (11 SE), millega ühtlustatakse lapsetoetuse määrad, kehtestades kõigile lastele lapsetoetuse suuruseks kuuekordse lapsetoetuse määra. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordses lapsetoetuse määras. Lapsetoetuse määr 2011. aastal on 9,59 eurot.

Komisjonides
 
Euroopa Liidu asjade komisjonis (kell 13) – Eesti seisukohad 21. juunil 2011 toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil; Eesti seisukohad 28. juunil 2011 toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil (kalanduse teemad), kutsutud: keskkonnaminister Keit Pentus; Eesti seisukohad 20. juunil 2011 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu istungitel, kutsutud: välisminister Urmas Paet.
 
Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjonis (10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu)  – avalikustamisele kuuluvate deklaratsioonide läbivaatamine (219); avalikustamisele mittekuuluvate deklaratsioonide läbivaatamine (123); komisjonile laekunud märgukirjast.
 
Üritused, kohtumised
 
Kell 9.45 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Omanike Keskliidu esindusega.
 
Kell 14 – Riigikogu juhatuse pressikonverents Toompea lossi Riigikogu juhatuse koosolekuteruumis (L 240). Kõik ajakirjanikud on oodatud!
 
Kell 16 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Maalehe simmanil Vabaõhumuuseumis.
* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Laine Randjärv osaleb (16.06-18. 06) Hollandis Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukogu suveistungil ja Balti Assamblee presiidiumi istungil.
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside