Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Rein Lang ja siseminister Marko Pomerants. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Estonian Airi tulevikku, lasketiirudele kehtestatud nõuete täitmist, orjastamise karistamatust Eesti Vabariigis, vabatahtlike päästjate tegevust ja ajakirjandust.
 
Kell 14täiskogu istung

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 13 on teisel ja 6 esimesel lugemisel. Lisaks teeb justiitsminister enne kriminaalpoliitika arengusuundade arutelu ja lõpphääletust poliitilise avalduse.
 
1.  Jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu katkenud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töökohtade loomise seaduse eelnõu (740 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on algataja kinnitusel töö kaotanud inimeste võimalikult kiire tööle rakendamise soodustamine.
2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (240 SE), mille eesmärk on kaotada piirangud, mis takistavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja luua hoiu-laenuühistute arenguks soodne õiguskeskkond, ning tugevdada hoiu-laenuühistute sotsiaalset kontrolli ja tagama sellega nende suurema usaldusväärsus. Eelnõuga sätestatakse selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon, s.t. vajalikud kapitali ja likviidsusnõuded, eelkõige tühistu liikmete ja klientide kaitsmise huvides, ning viiakse hoiu-laenuühistu seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga. 
3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE). Eelnõu lubab jätkuvalt põhikooli ja gümnaasiumi eraldi asutusena tegutsemist. Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, on eelnõus põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade koostamisel ning eelnõu ettevalmistamisel peeti oluliseks, et riiklike õppekavade aluspõhimõtted oleksid kajastatud seaduses. Uue sättena nähakse ette õpilaste ja vanemate kaasrahastamise võimalus huviringides, pikapäevarühmas ja õpilaskodus osalemise eest. Õpilaste elukohajärgsesse kooli jõudmise piirajaks kehtestati 60 minutit. Põhikoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, tuleb tagada eesti keele õppe korraldamine tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Põhikoolis nähakse ette karjääriõpetuse ning gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ainekavade sisseviimine. Samuti lubab eelnõu karistada lapsevanemat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.
4. Kolmandal lugemisel on kultuurikomisjoni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), mille eesmärk on lahendada välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid, mis on tekkinud seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja elamisloa õppimiseks taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustatusega. Eelnõus sätestatakse, et kuni 31. detsembrini 2011 (s.o kuni kõrghariduse kvaliteedi hindamise üleminekuperioodi lõppemiseni) võib elamisloa õppimiseks anda välismaalasele õppimiseks riiklikult tunnustamata magistri- ja doktoriõppe õppekavadele, kui (1) teadus- ja arendustegevuse valdkond, millesse riiklikult tunnustamata doktoriõppe õppekava kuulub, on ülikoolis positiivselt evalveeritud; (2) riiklikult tunnustamata magistriõppe õppekava kuulub rahvusvaheliselt turundatavate ja riigieelarvest toetatavate magistriõppe õppekavade konkursi tulemuste alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud magistriõppe õppekavade nimekirja.
5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (731 SE), millega vastu võetava deklaratsiooni eesmärk on tunnistada rassilise diskrimineerimise komitee pädevust ja võimaldada Eesti isikutel ja isikurühmadel  komitee poole pöörduda. Komitee tegevust reguleerib rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti ühines  1991. aastal. Konventsiooni artikkel 14 näeb ette, et iga riik võib deklareerida, et tunnistab konventsiooniga moodustatud rassilise diskrimineerimise komitee pädevust.
6. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus“ eelnõu (751 OE), mis näeb ette NRF-i 15. rotatsiooni panustamise miinijahtijaga „Admiral Cowan“ koos 45 kaitseväelasest meeskonna liikmega ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 30. juuni 2011. Käesoleva aasta esimesel poolel panustavad Eesti, Läti ja Leedu NRF-i maaväekomponendi koosseisu ühise jalaväepataljoni. Eesti osaleb ühispataljonis 204 kaitseväelasest koosneva kompanii suuruse üksusega. Riigikogu on otsustanud vajaduse korral lubada kasutada kuni 240 kaitseväelast NRF-14 koosseisus kuni 2010. aasta lõpuni. Eesti on varem panustanud NRF-i mereväekomponendi koosseisu Eesti mereväe staabi- ja toetuslaevaga „Admiral Pitka”, miinijahtijatega „Admiral Cowan“ ja „Sakala” ning maaväekomponenti demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste ning liikumise koordineerimise üksusega. 
7.Justiitsministri Rein Langi poliitiline avaldus
8. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele Riigikogu 6 fraktsiooni poolt esitatud Riigikogu otsuse „„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine“ eelnõu (757 OE), millega määratletakse kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu. Eesmärgiks on seatud korduvkuritegevuse ja alaealiste kuritegevuse ennetamine, mis võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas ja vähendada isikute  kuriteoohvriks langemise riski. Kõrgendatud tähelepanu pööratakse majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse ning isikuvastastele kuritegudele, sealhulgas perevägivallale. Nähakse ette, et kriminaalpoliitika arengusuundadest peab oma tegevuseesmärkide seadmisel ja poliitika väljatöötamisel lähtuma kogu avalik sektor, seda eriti sotsiaal- ja hariduspoliitikas ning asulate planeerimisel. Iga ministeerium annab kord aastas justiitsministeeriumile arengusuundade täitmisest aru, mille põhjal esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 1. märtsiks iga-aastase ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade elluviimisest.
9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), millega muudetakse inimgeeniuuringute seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda; samuti tehakse seadusesse üks normitehniline parandus. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.
10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), mille eesmärk on harmoniseerida Eesti õigus EL direktiividega ja luua võimalus turustada puuvilja- ja marjakultuuride seemet ja taimset paljundusmaterjali Euroopa Liidu siseturul, kehtestades selleks kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega vajalikud nõuded. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.
11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (749 SE), mille eesmärk on sätestada objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale, et vältida pikki ootejärjekordi maanteel. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis võimaldab piiri ületaval isikul piiriületuse aega paremini planeerida ja kaotab vajaduse oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.
12. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE), mille eesmärk on parandada isikute kaitset otseturustuseks mõeldud sõnumite (nn spämmi) eest ja täpsustuda, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Tulenevalt Euroopa liidu E-andmekaitse direktiivi artikli 13 (1) nõuetest, on füüsilise isiku elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks lubatud üksnes nimetatud isiku eelneval nõusolekul. Lisaks sätestab eelnõu täpsemad kriteeriumid avalikule konkursile, millega antakse välja teatavate raadiosagedusalade kasutusõigus. Selline vajadus on eelnõu algatajate kinnitusel tekkinud seoses televisiooni üleminekuga digilevile ja osade sageduste vabanemisega. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.
13. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõu (739 SE), mis sätestab riikliku statistika tegemise eesmärgid ja õiguslikud alused, riikliku statistika tegemisega seotud institutsioonide tegevuse alused ning vastutuse seaduse nõuete rikkumise eest. Eelnõuga on püütud selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast niong loodud ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks ja laiemaks avalikuks kasutamiseks. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.
14. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (715 SE), mille eesmärk on lahendada välisriikide kodanikele kuulunud vara tagastamisega seotud õigusprobleemid, võimaldades kohalikel omavalitsustel lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Eelnõuga likvideeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise linnakomisjonid ja antakse nende ülesanded vastavatele maakonnakomisjonidele, mis ühtlustab üldist menetlusskeemi ja võimaldab taaskäivitada huvide konflikti tõttu takerdunud vara tagastamise menetlused Tallinnas. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval 10. juunil.

NB!
Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Riigikaitsekomisjonis
(kell 10) – kaitse- ja julgeolekutehnoloogiatest ning selle valdkonna majanduse ja tööstuse arenguvõimalustest Eestis (ruum L 241);

Kohtumised, visiidid

Kell 13
– väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Gruusia suursaadiku Ruslan Abashidze’ga (ruum L 253)

*
Riigikogu esimees Ene Ergma on (7.06-9.06) koos teda saatva delegatsiooniga Riigikogu esimehe ametlikul visiidil Kreekas Ateenas. Kolmapäeval, 9. juunil tutvub Ene Ergma Ateena Akadeemiaga, kus ta kohtub Akadeemia tegevpresidendi Konstantin Svolopoulos’iga. Delegatsioon külastab ka Akropoli muuseumi. Delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Maret Maripuu ja Kalle Laanet ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.

*
Riigikogu esimees Ene Ergma ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul osalevad (9.06-13.06) Küprosel Limassolis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmesriikide parlamentide esimeeste kohtumisel. Kohtumise peamised aruteluteemad on parlamendi opositsiooni õigused ja vastutus ning rahvusparlamendid ja rahvusvahelised inimõigused: diskrimineerimisest hoidumise põhimõtete elluviimine.

*
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Raivo Järvi ja Jüri Tamm on (7.06-9.06) visiidil Belgias Brüsselis, kus tutvutakse Belgia Euroopa Liidu eesistumise plaanidega. Kavas on kohtumised Euroopa Liidu rahandusvoliniku Olli Rehni, Europarlamendi liikmete, Belgia välisministeeriumi EL osakonna peadirektori Xavier Demoulini ja Euroopa Uuringute Keskuse direktori Tomi Huhtaneniga.
* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni liige Imre Sooäär osaleb (9.06-11.06) Saksamaal Berliinis 5. Rahvusvahelise parlamendiliikmete päeva raames toimuval rahvusvahelisel Berliini lennundusnäitusel ILA 2010.

*
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Tatjana Muravjova osaleb (9.06-11.06) Norras Oslos Läänemeremaade Parlamentaarse konverentsi tsiviiljulgeoleku töörühma istungil.

*
Riigikogu liikmed Peep Aru ja Mart Jüssi osalevad (9.06-12.06) presidenti saatva ametliku delegatsiooni koosseisus Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidil Islandil.
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
Tagasiside