Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Rein Lang ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad tervishoidu, ajakirjandusvabadust, regionaaljuhtimist ja maakondlikku haldustasandit.
 
Kell 14 – täiskogu istung
 
Päevakorras on 28 eelnõu, millest 8 on kolmandal, 12 teisel ja 8 esimesel lugemisel.
 
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (587 SE). Kolmandaks lugemiseks eraldas rahanduskomisjon päästetöötajatele palkadeks 15 miljonit krooni, põllumajanduse otsetoetuste suurendamiseks 20 miljonit krooni, kohalikele omavalitsustele täiendavalt 40 miljonit krooni, millele lisandub käesolevast aastast ülekantavad 50 miljonit krooni. Teravilja sekkumiskokkuostuks eraldati 175,4 miljonit krooni. Erinevad kultuuriprojektid saavad 19 miljonit krooni, mille hulgas on ka Eesti Olümpiakomiteele eraldatud toetus. Kodanikualgatuse projektid saavad 20 miljonit krooni. Tuleva aasta eelarvepositsiooni parandati kokku ligi 410 miljoni krooni võrra.
 
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE), millega  luuakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kutseomavalitsus. Tegemist on enesekorraldusliku ühendusega, mille üle teostab järelevalvet riiklik järelevalvemehhanism.  Kohtutäituri amet ja pankrotihalduri kutse muutuvad elukutseteks, millele kehtestatakse kindlad nõudmised, millele kohtutäiturid ja pankrotihaldurid peavad vastama, eelkõige haridusnõuded, aga samuti kohustuslik täiendusõpe ja ameti- ning kutsekindlustuse nõue. Eelnõuga muutub kohtutäituri büroo töötajale kohustuslikuks Eesti keele valdamine kõnes ja kirjas. Kohtutäiturite pädevust laiendatakse ning ametitoimingute tegemise kõrval, mis on kohtutäituritele tegemiseks kohustuslikud, võivad kohtutäiturid, kellel on magistrikraad õigusteaduses või sellega võrdsustatud haridus, osutada ka ametiteenuseid.
 
3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordne menetlemine (535 UA), millest riigikaitsekomisjoni ettepanekul jääb välja presidenti poolt vaidlustatud § 1 punkt 7. Presidendi hinnangul on see vastuolus põhiseadusega, kuna ajateenija põhiõiguste piiramine delegeeritakse kaitseväele ja jäetakse sellega väljaspoolse seaduse reguleerimisala.
 
4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE), mille eesmärk on eelkõige suurem õigusselgus. Kuna välismaalaste seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti arusaadavaks. Seaduse struktuuri korrastamine ja regulatsiooni süstematiseerimine annab kehtivast õigusest ülevaatlikuma pildi ja muudab lihtsamaks vajamineva regulatsiooni leidmise nii õiguse adressaadile kui ka õiguse rakendajale.
 
5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE), mis võimaldab kaitselennunduse õhusõidukite registris edaspidi pidada arvestust ja töödelda andmeid ka kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle, milline võimalus seni puudub. Ka sätestab eelnõu tarbijakaitseameti kohustuse teostada järelvalvet lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1008/2008. Viimane kehtestab riikidele kohustuse, et lennuettevõtjate poolt määratud piletihinnad ja lastitariifid peavad vastama kindlatele hinnakujunduspõhimõtetele. Tarbijale peab lõplik makstav hind olema oma koostiselementidelt arusaadav ja läbipaistev, samuti peab teenuse lõplik hind sisaldama lisaks kõigile piletihindadele ja lastitariifidele ka kõiki makse, tasusid, lisatasusid ja lõive.
 
6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (588 SE), mis muudab Akadeemia liikmeskonna määramise korraldust ja näeb ette akadeemia liikme piirvanuseks 75. aastat senise eluaegse liikmelisuse asemel. Muudatuse eesmärgiks on akadeemikute vanuselise tasakaalustatuse tagamine.
 
7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE), mille eesmärk on muuta selgemaks loomataudi kahtluse ja puhkemise korral kitsenduste ja abinõude kohaldamine. Samuti muudetakse selgemaks ning viiakse riigiabi andmise reeglitega kooskõlla loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks makstava taudikahju toetuse maksmise nõuded ja kord.
8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (630 SE), millega muudetakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega kuni 1. maini 2010. Praegu kehtiv tähtaeg on 1. jaanuar 2010.
 
11.-15. Teisel lugemisel lähevad lõpphääletusele kaitseväe missioone pikendavad eelnõud (612 SE), (613 SE), 614 SE), (615 SE) ja (616 SE).
 
21. Esimesel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE), mis reguleerib riigi kõrgematele ametiisikutele palga määramist ja maksmist. Eelnõu algatamise ajendiks oli soov siduda lahti riigi kõrgemate ametiisikute ametipalgad Eesti keskmisest palgast. Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu töökorralduse töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu kõigi fraktsioonide esindajad. Eelnõu viimane tekst on kättesaadav Riigikogu veebiaadressil https://www.riigikogu.ee/?page=en_etapid&op=ems&eid=424876&u=20091208110932 
 
24. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE), mille eesmärk on täiendada seadust pereõe mõistega ja täpsustada seaduste sõnastust selliselt, et see võimaldaks paremini rakendada pereõe pädevust, muuta perearsti ja pereõe töökorraldust optimaalsemaks ning uuendada perearsti tööjuhendis perearstiga koos töötava pereõe töövaldkonnad.
 
27. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), mille eesmärk on parandada maamaksu laekumist läbi selle, et maksukohustuse täitmise tähtaega ühildatakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Seega on võimalik juba füüsilise isiku deklaratsiooni esitamise ajal isikut teavitada, millises summas maamaksukohustus temal täitmisele kuulub ja ühtlasi on võimalik antud summa võrra vähendada füüsilisele isikule tagastatavat enammakstud tulumaksu summat. Ka muudab eelnõu maamaksu tasumise senist regulatsiooni. Senise summa kolmeks osaks jagamise ja kolme tähtpäeva asemel antakse kaks tähtpäeva ja summaline piirmäär 1000 krooni, millest väiksema või võrdse summa peab maksukohustuslane ära maksma esimeseks tähtpäevaks 31. märtsiks. Esimeseks tähtpäevaks tuleks samuti tasuda üle 1000 kroonise maksusumma puhul vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks 1. oktoobriks.
 
NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja päevakorras olevate eelnõudega. Eelnõu viimase teksti ja seletuskirja leiad, kui klikkad päevakorras oleva eelnõu numbril ja seejärel lingil < Eelnõu menetlusetapid.

Üritused, kohtumised

Kell 12.30
– Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Riigikohtu esimehe Märt Raskiga.

Kell 17 .30
– Riigikogu aseesimees Keit Pentus, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa kohtuvad USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia büroo asekantsleri Pamela Quanrud´i ja USA Suursaatkonna poliitika ja majanduspoliitika osakonna juhataja Marc Nordberg´iga (ruumi L240).
 * Riigikogu liige Mark Soosaar osaleb (8.12-10.12) Taanis Kopenhaagenis ja Rootsis Malmös rahvusvahelise kliimakonverentsi kliimat käsitleva seadusandluse töögrupis.
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
 
Tagasiside