Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad maamaksu, elukoha registreerimist, toiduainete hinnatõusu, eakate hoolekannet, maavanemate ametisse nimetamist ja tööhõivet.
 
Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 12 eelnõu, millest 8 on teisel ja 4 esimesel lugemisel.
1. Jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu katkenud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) arutelu. Eelnõu eesmärk on tagada toidukulu katmine koolieelsetes lasteasutustes alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele summas 1,5 eurot. Algataja selgituse kohaselt katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem, kuid viimastel aastatel tõusnud tööpuudus ning keeruline majandusolukord on sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Eelnõu algatajate meelest on oluline tagada toidukulu katmine kahel koolieelsel aastal, et nende kooliks ettevalmistus ei kannataks vanemate majanduslike võimaluste puudumise tõttu.
 
2. Esimesel lugemisele tuleb Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (7 SE), mille eesmärk on liita seni eraldi seadusega reguleeritud, riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise alane regulatsioon riigivastutuse seadusega ning kõrvaldada rakenduspraktika käigus ilmnenud puudused. Seaduste liitmisega seotud muudatuste maht tingis algataja kinnitusel vajaduse esitada uus riigivastutuse seaduse terviktekst. Seaduse jõustumisel muutub õiguskaitsesüsteem efektiivsemaks ja võimaldab isikutel taotleda nii avaliku võimu õigusvastaste tegude kõrvaldamist, rikutud õiguste taastamist kui ka kompenseerimist.
3. Esimesel lugemisele tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (4 SE), mille eesmärk on võimaldada tööandjatel teha maksuvabu kulutusi oma töötajate tasemekoolitusele, jättes need erisoodustuste hulgast välja.
4. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine“ eelnõu (49 OE), millega riik annab garantii Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Euroopa Investeerimispangalt võetavale 43 500 000 euro suurusele laenule. Laen on ette nähtud Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse ehitamiseks ning C- ja patoloogiakorpuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning meditsiinitehnika ostmise projekti rahastamiseks. Eelnõu kohaselt on riigigarantii suurus 52 200 000 eurot ja selle eest ette nähtud preemia 0,16% keskmiselt laenujäägilt aastas iga riigigarantii kehtivusaja kalendriaasta eest. Garantiileping kehtib alates selle sõlmimisest kuni 2035. aasta lõpuni.
5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (26 SE), millega ratifitseeritava lepinguga saab Eesti Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) liikmeks. Kuivõrd Eestis troopilist puitu ei kasva, saab Eestist tarbijaliige. ITTO loodi 1983. aasta troopilise puidu lepinguga (artikli 3 lõige 1) ning ta jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks ITTO nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng.
6. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (12 SE), millega ratifitseeritava lepingumuudatuse eesmärk on teha Cotonou lepingus täpsustused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul ELi võetud kohustusi (sh ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamine, kliimamuutused) ning lihtsustavad Cotonou lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Muudetakse eelkõige kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi, hangete ning piirkondliku lõimumise regulatsiooni. 
7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE), millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Teise etapi ettepanekud on algataja kinnitusel kavandatud esitada 2011. aasta jooksul. Eelnõu (39 SE) on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 15. juunil.
8. Teisele lugemisele tuleb Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE), millega tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Algataja kinnitusel on eelnõu koostamise eesmärk tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine teenib ühtlasi ka tervisekaitse eesmärke.  
9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE), mille eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.
10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (8 SE), mille eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle EL direktiiv 2009/44/EÜ, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat. Lisaks täpsustab eelnõu Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, eelkõige neid, mis seonduvad väärtpaberite pantimisega, ning loob isikutele võimaluse avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 9. juunil.
11. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (9 SE), mis viib Eesti seadused kooskõlla EL direktiividega. Viimaste eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus.
12. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE), millega muudetakse maatulundusmaa ja riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuval maa-alal asuva kinnisasja omandamise tingimusi, tulenevalt avalikust huvist. Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt oli loasüsteemile allutatud kõik lepinguriigi kodanikud, kes soovisid omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, ja kes ei olnud Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat ning tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt kolm viimast majandusaastat, siis 1. maist 2011 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saavad lepinguriikide kodanikud osta maad vabalt.  Jätkuvalt peavad maavanema luba taotlema kolmandate riikide kodanikud ja juriidilised isikud.  Eelnõu kohaselt väheneb olulisel määral lepinguriikide juriidiliste isikute ring, kes saavad põllumajandus- või metsamaad omandada üksnes maavanema loal: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 ha või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandamiseks peab maavanema loa taotlema üksnes see lepinguriigi juriidiline isik, kes ei ole tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolmel aastal põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega tegelenud.

Üritused, foorumid

Kell 9.30
– Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Tallinna Tehnikaülikoolis arengukonverentsil (TTÜ aula).
 
Kell 10 – EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas kohtub Hispaania EL asjade riigisekretäri Diego López Garrido’ga.
 
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub heategevusorganisatsiooni Lions-klubi rahvusvahelise 2. aseesimehe Wayne Madden’iga. Kohtumisest võtavad osa Riigikogu liikmetest Lions-klubi liikmed Urve Tiidus, Sven Sester, Meelis Mälberg, Viktor Vassiljev ja Ülo Tulik.
 
* Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas osaleb (8.06-9.06) Pariisis kollokviumil „Prantsusmaa ja Balti riikide parlamentide 20-aastane sõprus: minevik ja tulevik“.
* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (6.06-8.06) Oslos ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil. Arutusel on rahvusparlamentide tegevus inimõiguste kaitsel, Euroopa Nõukogu võrdsuspõhimõtete deklaratsioon ja sellealane tegevus; religioonil põhinevate diskrimineerimise ja sallimatuse nähtuste vastane võitlus jpm. Toimub ka kuulamine Euroopa Inimõiguste Kohtu süsteemi hädaohtude teemal.
 
* Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva osaleb (7.06-9.06) Londonis GLOBE’i korraldataval foorumi „Euroopa ühise kalanduspoliitika reformimine“.
* Riigikogu Eesti-Kirgiisi parlamendirühma esimees Kalev Lillo osaleb (4.06-11.06) Kirgiisis Biškekis lektorina Freedom House’i korraldatavas koolitusprogrammis.
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside