Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kaitseminister Urmas Reinsalu (peaministri ülesannetes), põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Euroopa Komisjoni soovitusi, regionaalarengustrateegia edukust, põllumajanduspoliitikat, kodanike algatust, maamaksust vabastamise kompenseerimist kohalikele omavalitsustele, olukorda kaitseväes ja rahvaloenduse tulemusi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 21 eelnõu, millest 11 on kolmandal ja 10 teisel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE), mille eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Eelnõu eesmärk on samuti viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE), mille eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Ühe õiguskomisjoni poolt tehtud muudatusega nähakse ette, et isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE), mille eesmärk on reguleerida vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikke aluseid, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtted, pädevus, rakendatavad meetmed, töökorraldus, väljaõpe ja vabatahtliku merepäästja tunnustamine, hüved ja tagatised, vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE), mille eesmärk on sätestada erisused, mis võimaldavad sõlmida töölepingu doktorandiga viimase töötamiseks nooremteaduri ametikohal. Eelnõuga luuakse ülikooliseaduses mõistlikud ja doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega ning lisatakse täiendused ka õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE), mille eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Eelnõule on teise lugemise käigus lisatud mitmed majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Ühe muudatusega pikendatakse kõikidele füüsilisest isikust klientidele, kelle majapidamise küttesüsteem ilma elektrita ei funktsioneeriks, ajavahemiku jooksul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini võrgulepingu ülesütlemise tähtaega 90 päevale, mis peaks olema mõistlik aeg lahenduse leidmiseks (analoogiline kaugkütteseadusele). Täna on see 30 päeva neile, kellel ei ole elekter põhikütteallikaks. Tarbijal on kohustus sellest asjaolust võrguettevõtjat teavitada, et ettevõtja saaks sellega arvestada.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE), mille eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi, samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui selle on tinginud kõikide lahtrite täitumine tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta, ühtlustatakse mõisted uue liiklusseadusega ning muudetakse liiklusregistrist andmete saamisega seonduvat regulatsiooni.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE), mille eesmärk on tagada valdkonna täpsem reguleeritus, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt, ning ühtlustada konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavaid mõisteid.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud korruptsioonivastane seaduse eelnõu (192 SE), mille eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõuga luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardab eelnõu ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõu lähtub põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11.juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu.

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), millega nähakse ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/73/EÜ, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Majanduskomisjoni poolt teisel lugemisel tehtud muudatusega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks,  kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast. Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks. Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust.

10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE), mille eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja parem teenuse kvaliteet. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Sellega lähevad senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel – perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine, järelevalve – üle terviseametile. Lisaks tuuakse seaduse tasandile perearsti nimistu piirsuurused, mis praegu on reguleeritud ministri määrusega. Eelnõu näeb perearsti nimistu piirsuuruseks ette üldjuhul 1200–2000 isikut või kuni 2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kolmanda olulise teemana tuuakse tervisestatistika kogumisega seotud ülesanded Tervise Arengu Instituudi alla. Tervisestatistika ületoomise eesmärk on aruannete esitamise ja andmete parandamise efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine andmeedastuse ühe vahelüli kaotamise kaudu. Informatsioon esitatakse otse Tervise Arengu Instituudile, mis annab tagasisidet otse teenuseosutajale ehk andmeesitajale.

11. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (213 SE), mis sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale makstakse pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses.

12. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis” eelnõu (230 OE), millega antakse nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks IMFis 149,7 mln SDRi ehk ca 175 mln EURi võrra, tasemele 243,6 mln SDRi ehk ca 284,7 mln EURi. Kvoodi suurendamine tuleneb IMFi aktsionäride nõukogu 15. detsembril 2010. aasta resolutsioonist nr 66-2, millega käimasoleva finantskriisi valguses tehakse ettepanek IMFi kvootide üldmahu kahekordistamiseks ja kvootide ümberjagamiseks alaesindatud ja dünaamiliselt arenevatele riikidele enam kui 6% ulatuses kvootide üldmahust.

13. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (231 SE), millega kiidetakse heaks IMFi põhikirja muudatused tulenevalt 15. detsembri 2010. aasta IMFi aktsionäride nõukogu resolutsioonist nr. 66-2. IMFi põhikirja muudatustega reformitakse IMFi juhtimise raamistikku. Et muuta fondi juhtimist paindlikumaks ja tõsta otsustusprotsessi legitiimsust peetakse vajalikuks täpsustada direktorite nõukogu suurust ja struktuuri, sätestatakse täiendavate asedirektorite nimetamine ja täpsustatakse direktorite nõukogu suurust ja koosseisu.

14. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE), mille eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Eelnõuga soovitakse luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Ka vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi: nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsioonis rahandusministeerium. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 13. juunil.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Üritused, kohtumised

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Tadžikistani Teaduste Akadeemia presidendi akadeemik Mamadsho Ilolovi, Tadžikistani Riikliku Ülikooli rektori professor Hayet Odinaevi ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi akadeemik Richard Villemsiga.

Kell 10.30Ene Ergma kohtub Leedu suursaadiku Juozas Bernatonisega.

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Lions International’i II asepresidendi Barry Palmeriga.

* Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb (5.06-6.06) Brüsselis Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu volikogul.

* Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Riigikogu Eesti-Läti parlamendirühma esimees Mailis Reps võtavad (5.06-7.06) Vabariigi Presidendi delegatsioonis osa presidendi riigivisiidist Läti Vabariiki.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside