Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kaitseminister Urmas Reinsalu (peaministri ülesannetes), haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad kodukulusid, riigi julgeolekut, vanemapensione, alkoholi liigtarbimist ja Euroopa Liidu finantspoliitika tulevikku.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 15 teisel ja 4 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE), mille eesmärk on võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkuritegusid toime pannud isikud, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes nõustub ravi saamisega. Eelnõu mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (183 SE), mille eesmärk on üheselt sätestada, et kinnisasja sundvõõrandamismenetluses on lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsus (sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks) ning valla- või linnavalitsuse otsus (sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks). Sellega välistatakse algataja kinnitusel vaidlused selle üle, kas nimetaud dokumendid on kinnisasja sundvõõrandamise menetluse täitedokumendiks.

3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (194 SE), millega ratifitseeritava kokkulepe eesmärk on anda Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikkuse põhimõtte järgimine, vaid OPCW iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine. Kokkuleppe rakendamisel tagatakse OPCWle ja temaga seotud ametnikele sarnased eesõigused ja puutumatus nagu teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja välisriikide diplomaatilistele esindajatele.

4.Jätkub valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Eelnõule on teise lugemise käigus lisatud mitmed majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Ühe muudatusega pikendatakse kõikidele füüsilisest isikust klientidele, kelle majapidamise küttesüsteem ilma elektrita ei funktsioneeriks, ajavahemiku jooksul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini võrgulepingu ülesütlemise tähtaega 90 päevale, mis peaks olema mõistlik aeg lahenduse leidmiseks (analoogiline kaugkütteseadusele). Täna on see 30 päeva neile, kellel ei ole elekter põhikütteallikaks. Tarbijal on kohustus sellest asjaolust võrguettevõtjat teavitada, et ettevõtja saaks sellega arvestada.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE), mille eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Eelnõu eesmärk on samuti viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE), mille eesmärk on reguleerida vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikke aluseid, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtted, pädevus, rakendatavad meetmed, töökorraldus, väljaõpe ja vabatahtliku merepäästja tunnustamine, hüved ja tagatised, vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine.

7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE), mille eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Ühe õiguskomisjoni poolt teisel lugemisel tehtud muudatusega nähakse ette, et isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.

8. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE), mille eesmärk on sätestada erisused, mis võimaldavad sõlmida töölepingu doktorandiga viimase töötamiseks nooremteaduri ametikohal. Eelnõuga luuakse ülikooliseaduses mõistlikud ja doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega ning lisatakse täiendused ka õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse.

9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), millega nähakse ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/73/EÜ, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Teise lugemise käigus otsustas majanduskomisjon esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks,  kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast. Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks. Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust.

10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE), mille eesmärk on tagada valdkonna täpsem reguleeritus, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt, ning ühtlustada konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavaid mõisteid.

11. Teisele lugemisele tuleb algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE), mille eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi, samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui selle on tinginud kõikide lahtrite täitumine tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta, ühtlustatakse mõisted uue liiklusseadusega ning muudetakse liiklusregistrist andmete saamisega seonduvat regulatsiooni.

12. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (213 SE), mis sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale makstakse pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses.

13. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE), mille eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Ka soovitakse eelnõus luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Samuti määratakse avaliku teenistuse eest vastutav institutsioon. Lisaks vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi. Nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus, ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Eelnõu kohaldub politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium ja nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnormid kehtestada määrusega peamised personalijuhtimist puudutavad korrad.

14. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE), mille eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõuga luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardab eelnõu ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõu lähtub põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11.juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Üritused, kohtumised

Kell 9 – Riigikogu esimehe Ene Ergma nõupidamine fraktsioonide juhtidega.

Kell 10 ­ – Riigikogu juhatuse kohtumine Eesti Arengufondi juhtide Tõnis Arro ja Raivo Varega (Riigikogu esimehe töökabinetis).

Kell 10 – Riigikogu parlamendirühmade juhtide koosolek (Riigikogu konverentsisaalis).

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas korraldab ekskursiooni Riigikogus oma külalistele Haabersti Sotsiaalkeskusest.

Kell 17 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Vappu Thurlow raamatu “VIVE TOLLI läbi kohtade aegade kätte” esitlusel (Kunstihoone suur saal).

Kell 18 – väliskomisjoni liikmete kohtumine Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhega.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (28.05-1.06) Prantsusmaal Pariisis ENPA poliitikakomitee ja monitooringukomitee istungitel.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar osaleb (30.05-31.05) Pariisis ENPA monitooringukomitee istungil Serbia küsimuse raportöörina.

* Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär osaleb (30.05-31.05) Brüsselis Vahemere Liidu PA poliitika-, julgeoleku- ja inimõiguste komitee istungil.

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside