Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad justiitsminister Rein Lang, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahvastikuminister Urve Palo. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad põllumajanduspoliitikat, rahvastiku- ja perepoliitikat, infobrošüüri “Tark Valik”, Vabariigi Valitsuse nn Estonia komisjoni lõppraporti viibimist, ja piimandust. Küsimuste esitamise järjekord ja valdkonnad asuvad siin

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 9 eelnõu, millest 4 on kolmandal, 2 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE), mille peamine eesmärk on harmoneerida Euroopa Komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses mõistete selgitamisega. Eelnõuga täpsustakse neid varaobjekte, kuhu investeerimisfondide vahendeid võidakse paigutada. Samuti muudetakse ja täiendatakse investeerimisfondide kohta avalikustatava teabe ja reklaami korda. Mõnevõrra tehnilisema muudatusena täpsustakse fondivalitsejate omakapitali arvutamise metoodikat. Väärtpaberituru seaduse muudatuste eesmärgiks on täpsustada investeerimisühingute omavahendite ja kapitalinõuete režiimi ning reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud äriühingute ülevõtmispakkumiste korda. Äriseadustikku ning Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muudatused tulenevad sellest, et võimaldada börsiettevõtetele paindlikumatel tingimustel korraldada uusi või täiendavaid aktsiaemissioone.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE), mille peamine eesmärk on ühendada tööturuamet töötukassaga. Ühendasutuse nimeks jääb Eesti Töötukassa. Eelnõu eesmärk on parandada tööturuteenuste kvaliteeti ja tagada olukord, kus nii aktiivseid kui ka passiivseid tööturumeetmeid osutatakse ühes asutuses. Eelnõuga ei muudeta tööturuteenuste osutamise ega tööturutoetuste ja töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste maksmise põhimõtteid. Kõnealune eelnõu lähtub riigi ja sotsiaalpartnerite vahel töölepingu seaduse eelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008 sõlmitud kokkuleppest, millega otsustati tööturuinstitutsioonid ümber korraldada. Tööturuameti ülesannete panemine avalik-õiguslikule asutusena tegutsevale töötukassale võimaldab algataja kinnitusel kaasata asutuse juhtimisse tööandjate ja töötajate esindajaid, mis omakorda tagab huvigruppide suurema kaasatuse neid puudutavate küsimuste lahendamisele.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), mille eesmärk on viia kehtiv seadus kooskõlla 1. jaanuaril 2009 kehtima hakkavate Euroopa Liidu määrustega ja Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvevaldkondade täpsem määratlemine. Muudatuste jõustumisel tõhustub riiklik järelevalve mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate isikute üle, selgemalt eristatakse järelevalveasutuste kontrollitavad valdkonnad. Tõendavate dokumentide väljastamine mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevatele isikutele muudab nende poolt toodetavate toodete mahepõllumajandusele viitava märgistamise õiguspärasuse kontrollimise lihtsamaks ning see peaks vastavalt tõstma mahetoodete usaldusväärsust tarbijate seas.

4. Kolmandal lugemisel on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (358 SE), mille eesmärk on täiendada säästva arengu seadust sätetega, mis tagavad biosfääri kaitsealade jaoks vajaliku õigusruumi. Eelnõu kohaselt on biosfääri programmiala UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks. Programmi rakendamise eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku arengut kohalikes omavalitsustes, läbi töötada tehnoloogiaid ja lähenemisi 21. sajandi uutes energeetilis-majanduslikes oludes. Biosfääri programmi käivitamine võimaldab algataja kinnitusel arendada Eestit jätkusuutlikult ja kaasa rääkida ÜRO säästva arengu temaatikas.

5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (371 SE), mille ratifitseerimisega kiidab Eesti ametlikult heaks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni muudatused. Konventsiooni ja põhikirja muudatused on ITU enda tööd korraldavad dokumendid ja liikmesriikidele lisakohustusi nende muudatustega ei kaasne. Muudatuste eesmärk on ajakohastada ja tõhustada ITU tööprotsessi.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (271 SE), mille peamine eesmärk on 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul teha muudatused korteriühistuseaduses, mittetulundusühingute seaduses sihtasutuste seaduses ja tulundusühistuseaduses. Eelnõu täpsustab juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevust ning seeläbi ka vastutust, juriidilise isiku organi otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Kergendatud on sihtasutuste ja mittetulundusühingute ühinemise ja jagunemisega seonduvaid reegleid, mis peaks neid protsesse lihtsustama ja kiirendama. Kaotatud on praktikas tarbetuid formaalsusnõudeid, näiteks juhatuse liikme allkirjanäidise esitamise kohustus ja liikmetele kehtestatud piirangud esindajate nimetamiseks üldkoosolekule. Samas reguleeritakse eelnõuga senisest detailsemalt mõningaid juriidiliste isikutega seotud küsimusi (näiteks mittetulundusühingute üldkoosolekuga seonduvat), et tagada kõikide osapoolte kaitse ja ennetada vaidluste tekkimist. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 29. jaanuaril.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE), mille eesmärk on muuta Eesti riigi valmisolek finantskriisidega võitlemiseks senisest tõhusamaks. Seaduse vastuvõtmisega suureneb hoiustajate ja muude võlausaldajate, krediidiasutuste endi ja kogu Eesti finantssüsteemi kindlus, et riik on valmis vajaduse korral tõhusalt sekkuma tagamaks finantsstabiilsust. Samuti antakse oluline signaal teistele EL liikmesriikidele, et Eesti on tõhustanud oma valmisolekut võimaliku finantskriisi ennetamisel või lahendamisel. Muuhulgas lihtsustab eelnõu raskustes olevale krediidiasutusele garantii andmist ja annab Riigikogule õiguse menetleda riigigarantii või laenu andmist raskustes olevale krediidiasutusele kiirendatud korras ühel lugemisel ja esimesel võimalusel vastavalt Riigikogu juhatuse või esimehe ettepanekule. Samuti lubab eelnõu Riigikogu otsustada laenude võtmise suuremas ulatuses kui on riigieelarvelaen ette nähtud. Lisaks sätestab eelnõu, et stabiliseerimisreservi vahendeid võidakse kasutada ka finantskriiside ennetamiseks või lahendamiseks.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse esitaud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 12. rotatsiooni koosseisus“ eelnõu (408 OE), mis lubab 15 Eesti kaitseväelasel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil osaleda NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) kooseisus ÜRO põhikirjas sätestatud sõjalistes operatsioonide täitmiseks kuni käesoleva aasta  31. detsembrini.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), mis täpsustab ehitustegevust reguleerivate kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide (kirjalik nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba) andmeid ja väljastamiskorda, sätestades mitmeid ehitise ehitamise ja kasutamisega seonduvaid nõudeid ja tingimusi. 

Päevakord asub siin

Assambleed, konverentsid, kohtumised

* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel, liikmed Kristiina Ojuland (25.01-30.01) ja Mailis Reps ning asendusliikmed Indrek Saar (24.01-30.01) ja Aleksei Lotman (26.01-30.01) osalevad Strasbourgis ENPA 2009. aasta istungjärgu 1. osaistungi töös. Valitakse assamblee president ja asepresidendid, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikud. Assambleel arutatakse Armeenia delegatsiooni volituste küsimust, Venemaa ja Georgia sõja tagajärgi ja inimõiguste olukorda piirkonnas pärast sõda. Assamblee ees esineb ka Hispaania peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero.

* Riigikogu NATO PA delegatsiooni liige Sven Mikser osaleb (25.01-31.01) USAs, Washingtonis, Colorados ja Californias NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil.

* Riigikogu liikmed Kadri Simson ja Urmas Reinsalu osalevad (25.01-31.01) Jaapanis sealse välisministeeriumi korraldatud seminaril „Jaapan ja Balti riigid“.

* Riigikogu liige Hannes Astok on (25.01-30.01) Washingtonis, kus ta esineb seal toimuval Maailmapanga konverentsil ettekandega „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu toetuseks“.

* Riigikogu liige Imre Sooäär osaleb (26.01-29.01) Prantsusmaal Lyonis Eesti Toidu Nõukogu liikmena Eesti delegatsiooni koosseisus kokkade maailmameistrivõistlustel Bocuse d`Or.

* Riigikogu liige Jaan Kundla osaleb (28.01-29.01) Brüsselis Euroopa Liidu demokraatide kohtumisel.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside