Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad politsei- ja piirivalveameti juhi valimist ja politiseerimist, elektrihinna tõusu ja selle mõju elanike toimetulekule, riigihangete korraldamist, Estonian Airi tulevikku, aktsiise,  jahiseaduse täitmist ning maanteede ja tänavate korrashoidu ja rahastamist.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 12 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 2 teisel ja 8 esimesel lugemisel.

1. Jätkub Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE) esimene lugemine, mis jäi pooleli täiskogu tööaja lõppemise tõttu. Eelnõu eesmärk on leevendada 2013. aastal toimunud üleminekut täielikult avatud elektrituru süsteemile. Selleks vähendatakse eelnõu kohaselt alates 2013. aasta 1. juulist elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani, milleks on 1 euro. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

2.  Kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele tuleb valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), mille eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse eelnõuga lahendada ja eelnõu peamised eesmärgid on järgmised: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

3. Kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele tuleb valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (352 SE), millega kavatsetakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et ei oleks piiratud kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et oleks sõnaselgelt võimaldatud erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE), mille eesmärk on riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi täiendamine ja lihtsustamine, vähendades paberilt tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Eelnõuga nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE), mille eesmärk on seada taastuvatest allikatest ja soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Majanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine katkestada ja jätkata arutelu komisjonis.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE), mille eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised erineda. Lisaks volitatakse finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest.  

7. Esimesele lugemisele tulebvalitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE), millega kehtestatakse rahvusvahelistele reisijavedudele kohustusliku kindlustuse regulatsioon seoses reisija surma, isikukahju ja pagasi kahjustumise või kaotsimineku puhul. Need sätted puudutavad Eestis vastavat teenust osutavaid ettevõtteid – AS-i Tallink Grupp ja Lindaliini Aktsiaseltsi. Tulenevalt EL määruse 392/2009 lisast I peavad nende laevad omama vastavat kindlustust või krediidiasutuse garantiid. Veeteede Amet kohustub pädeva asutusena väljastama tunnistuse vastava kindlustuse või garantii olemasolu kohta.

8. Esimesele lugemisele tuleb võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (372 SE), mis reguleerib majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse  või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist. ja parandada üldist maksedistsipliini. Eelnõuga sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva.  Sätestatakse ka majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist, jaa tehakse muid muudatusi.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE), mille eesmärk on muuta välisteenistuse seadust nii, et see kohalduks ka töölepingu alusel välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, tulenevalt 1. aprillil jõustuvast uuest avaliku teenistuse seadusest.  Samas on eesmärgiks säilitada kehtiv välisteenistuse süsteem, mis kehtestab ühtsed roteerimise põhimõtted nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele.

10. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (362 SE), mille eesmärk on ajakohastada ja täpsustada kohanimede määramise ja kasutamise regulatsiooni. Algataja selgituse kohaselt on kohanimeregistrisse senini kantud üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena umbes 36 000-40 000 kirje kandis. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid, hinnanguliselt 200 000. Selleks, et nende kohanimede alusel saaks toimida aadressiandmete süsteem, kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed, siis on algataja kinnitusel vajalik, et kõik kohanimed oleksid kogutud kohanimeregistrisse. Samuti on vaja tagada, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andekogudes ühesugune.

11. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu (376 SE), mille eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja suurendada seeläbi ühiskondlikku turvalisust.

12. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (375 SE), mille eesmärk on luua võimalus tõenduskvaliteedi tõstmiseks ja vaidluste vähendamiseks. Eelnõuga luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Eelnõu teine olulisem eesmärk on võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo tehiolud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana.

Üritused, kohtumised

Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Samsung Baltikumi kontori esindajatega (ruum L 332).

Kell 12.30Ene Ergma avab Toompea lossi kunstisaalis graafikute Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare ühisnäituse „Olematuse ettekuulutus/Prophecy of Nothingness“.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb raamatu “Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuse tegevusest Eestis kuni 1940. aastani” esitlusel (Apollo raamatupood, Solarise keskus):

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside