Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad õppekeelt, keskkonnamõjude hindamist maavarade arvestamisel, Eesti jäälõhkumise võimekust, laste olukorda Eestis, elektriautosid ning otseseid ja kaudseid makse.

Kell 14 – täiskogus istung

Päevakorras on 8 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 2 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1.  Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE), millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/81/EÜ. Direktiivi eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavatele riigihankelepingutele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turg laiemale pakkujate ringile. Seni on see turg olnud suhteliselt suletud, kuna kaitsealane varustus kuulub peaaegu alati hankimisele erandi alusel. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik riigihangete seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul hankijad saavad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Ka muudab eelnõu kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked läbipaistvamaks.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (148 SE), mille eesmärk on tagada välisministeeriumi valitsemisalas tegutseva strateegilise kauba komisjoni ettenähtud ülesannete täitmine. Eelnõuga antakse jälitustegevuse seaduses (§ 6 lg1) nimetatud uurimisasutustele õigus vajadusel (ja eriloa taotleja kirjalikul nõusolekul) koguda tema kohta andmeid jälitustegevuse seaduses ette nähtud toimingutega, et otsustada strateegilise kaubaga seonduva eriloa andmine. Seda rakendatakse juhul, kui komisjon leiab, et taotleja või avaldaja taust, tema usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (129 SE), mille muutmine tuleneb vajadusest üle võtta renditöö direktiiv ja vanemapuhkuse direktiiv ning viia Eesti seadustesse sisse vastavad muudatused. Eelnõu lihtsustab tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, annab tööandjatele võimaluse renditöösuhte korral kergemini ka tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida ning võrdsustab mitmes kohas tööd tegeva renditöötaja kasutajaettevõtja töötajaga, kehtestades renditöötajale õiguse samadele töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ja töötasu tingimustele. Lisaks tuleb neile tagada samad toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenused, mis on tagatud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE), mis reguleerib psühhiaatriahaiglas ravil viibivate patsientide omandiõiguse piiranguid. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE), mille peamised muudatused puudutavad üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrgharidustaseme õppe rahastamist riigieelarvest. Eelnõu eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga, ning tehakse mitmeid muid põhimõttelisi muudatusi. Ka sätestatakse, et kui erakool taotleb kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust, kohalduvad talle samad nõuded kui avalik- õiguslikele ja riigi õppeasutustele. Lisaks näeb eelnõu ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes.  Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), millega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Eelnõuga nähakse ette ka nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel.

7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (154 SE), millega ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et üks lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping ei anna. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (157 SE), millega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Muudatuste kohaselt kohaldatakse seadust  edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja kinnitusel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega. Järelevalveasutuste kahtlustuste kohaselt on osa sellest kullast saadud kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel erinevates riikides. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Algataja hinnangul on viimase kahe aasta jooksul suurenenud MTÜ-dega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid nii välis- kui ka sisejulgeolekule. Märgata on juhtumeid, kus kuritegeliku taustaga isikud püüavad võtta oma kontrolli alla MTÜ-sid eesmärgiga kastutada nende makse- või arvelduskontosid ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas ka rahapesuks.  Mitmeid juhtumeid on olnud MTÜ-de kasutamisel korruptiivsetes tehingutes, kuna kontroll MTÜ-de tehingute üle on nõrk. on ka poliitiliste parteide rahastamine, kus riiklik kontroll on osutunud praktikas ebapiisavaks ja sellega kaasnev korruptsioonioht suurendab samuti rahapesuriski.

Sotsiaalkomisjonis

Kell 12 – erakorralise istung. Eesti Töötukassa nõukogu otsustusvõimetusest tulenevate probleemide lahendamise võimalused. Istungile on kutsutud sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Eesti Töötukassa esindajad (ruum L 333).

ENPA

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel (22.01-27.01) ja liikmed Margus Hanson, Mailis Reps (21.01-27.01) ning Indrek Saar (22.01-26.01) osalevad Prantsusmaal Strasbourgis ENPA 2012. aasta istungjärgi 1. istungil. Muuhulgas on seekordsel assambleel arutusel 4 olulist raportit, millest kolme puhul on ettekandjateks Eesti delegatsiooni liikmed: Andres Herkel on poliitikakomitee raportöör Valgevene teemal, ning monitooringukomitee esindajatena Mailis Reps, kes teeb ettekande Ukraina kohta ning Indrek Saar Serbia kohta. Assambleel esinevad pöördumistega Suurbritannia peaminister David Cameron ja Soome president Tarja Halonen, kõnedega esinevad veel Briti Euroopa asjade minister David Lidington, Gruusia välisminister Grigol Vašadze, Araabia Liiga peasekretär Nabil Al Araby, UNESCO peadirektor Irina Bokova.

Käsitletakse edumeelsete naiste õigusi maailmas, aga ka naiste vastase vägivalla ja perevägivalla probleeme, samuti demograafilisi muutusi ja suundi Euroopas ning on tulnud ettepanek arutada valimiste vahelist olukorda Venemaal. Täiskogu esimesel istungil valivad ENPA liikmed endale uue presidendi ja komiteede liikmed valivad uued juhatajad. 

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside