Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele keskkonnaminister Keit Pentus (peaministri ülesannetes), regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad looduskaitset, maavanemate ametisse määramist, rehabilitatsiooniteenuste vajadust ja kättesaadavust, kassatagavara ja reservkapitali hoidmist kontsernikontol, alkoholireklaami mõju, infrastruktuuri maal ja inimeste toimetulekut.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 22 eelnõu, millest 4 on kolmandal, 5 teisel ja 13 esimesel lugemisel.

1. Jätkub Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (97 SE) esimene lugemine, mis katkes teisipäeval täiskogu tööaja lõppemise tõttu. Eelnõuga asendatakse kehtiv tulumaksu määr 21% tulumaksumääradega, mis on maksustavalt tulult alljärgnevad: 1) kuni 15972 eurot 21% ja 2) alates 15973 eurost 33%. Algataja hinnangul võimaldab mitmeastmelise tulumaksumäära kasutamine laiendada maksubaasi, suurendada riigieelarvelisi laekumisi ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikke erisusi. Rahanduskomisjon antud eelnõu ei toetanud.
 
2. Esimesele lugemisele tuleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE), millega vähendatakse ühe kolmandiku võrra vanemahüvitise seaduses sätestatud hüvitise maksimaalset määra. Senine vanemahüvitise maksimaalselt kolmekordne määr asendatakse vastavalt kahekordse määraga. 2012. aastal on vastav (ühekordne) määr 714,47 eurot. Eelnõuga asendatakse ka üksikvanema lapse toetuse kehtiv kahekordne määr seitsmekordses lapsetoetuse määraga. Kehtiv (ühekordne) määr on vastavalt 9,59 eurot. Sotsiaalkomisjon antud eelnõu ei toetanud.
 
3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE). Koostöös rahandusministeeriumiga koostas rahanduskomisjon 2 muudatusettepanekut. Esimene neist on justiitsministeeriumi sisene kulude ümbertõstmine ja tuleneb Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamisega seonduvalt välja antava põhiseaduse kommenteeritud väljaande rahastamisest, ning teine sätestab seaduse varasema jõustumise, Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
 
4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE), millega muudetakse ülikooliseaduse ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud vastavaid viiteid. Tehtavad muudatused toetavad võimalust luua uusi innovatiivseid interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist.
 
5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE), mille väljatöötamise eesmärk oli korrastada AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamise ja töökorraldusega seonduvat. Tänases olukorras, kus päästekomando töökorralduse ja toimimise eest vastutab Ida-Eesti Päästekeskus ning finantseerimise eest AS Narva Elektrijaamad, ei ole algataja hinnangul piisavalt tagatud ei teenuse osutamise kvaliteet ega struktuuriline läbipaistvus ning raskendatud on päästekomando tegevuse pikaajaline planeerimine. Eelnõuga täpsustakse elutähtsa teenuse osutajale esitatavaid nõudeid ja tagatakse Ida-Eesti Päästekeskuse struktuuriline läbipaistvus ning teenuse osutamise kvaliteet.
 
6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE), mille eesmärk on Euroopa Liidu nõukogu direktiivide 2010/24/EL ja 2011/16/EL rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Nende mõjul muutub Eesti ja teiste liikmesriikide vaheline maksualane halduskoostöö tõhusamaks ning lihtsustub ja ühtlustub rahvusvaheline maksude sissenõudmise menetlus ja maksustamiseks vajaliku info vahetamise kord. Samuti täpsustuvad senise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel probleeme tekitanud sätted, mis toovad nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks kaasa suurema õiguskindluse maksumenetluses.
 
7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (111 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Jersey vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping Lepingu tekst parafeeriti 16. veebruaril 2010. aastal kirjavahetuse teel. Lepingule kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Jersey rahandusminister Philip Ozouf 21. detsembril 2010 Londonis. Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.
 
8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (112 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll. Eesti ja Singapuri vahelisele lepingule kirjutati alla 18. septembril 2006 ja see jõustus 27. detsembril 2007. Lepingu juurde kuulub koos lepinguga jõustunud protokoll, milles täpsustatakse lepingu teatud sätteid. Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes vajadusest laiendada lepingus sätestatud teabevahetuse ulatust.
 
9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE), millega muudetakse ja ühtlustatakse lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõuga võetakse meresõiduohutuse seadusesse üle laevaõnnetuste uurimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ. Eelnõuga luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures uus struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskuse loomiseks ning funktsioneerimiseks on vajalik teha muudatused kolmes seaduses –lennundusseaduses, meresõiduohutuse seaduses ja raudteeseaduses.
 
10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE). Eelnõule laekus teiseks lugemiseks 6 muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja 3 ettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Nimetatud üheksast muudatusettepanekust leidis konsensuslikult toetust 4 ning komisjon tegi omaltpoolt eelnõusse 3 muudatust. Eelnõusse tehtavate muudatustega jäetakse sellest välja kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatused ning prokuratuuriseaduse muudatused. Tegemist oli nn paketteelnõude probleemistikuga, kus rahanduskomisjon asus seisukohale, et sisulisi valdkondlikke küsimusi peaks ennekõike menetlema asjaomane valdkondlik komisjon. Komisjon toetas samuti ettepanekut, millega lükatakse alkoholiaktsiisi tõus ühe kuu võrra edasi, nii et see jõustub 1. veebruaril 2012. Sellise taotluse esitasid komisjonile tootjad, kelle väitel mõjub aastavahetusele langev aktsiisitõus neile põhjendamatult koormavalt.
 
11. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (101 SE), mille eesmärk on lükata aasta võrra edasi eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra.
 
12. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE), mis võimaldab lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse omajaid, vaid ka teisi inimesi, kellel on selleks sobivad teadmised ja oskused. Lapsehoidja haridusnõuded kehtestati esmakordselt 2007. aastal samaaegselt lapsehoidja kutsestandardi loomisega. Kehtiva seaduse kohaselt ei saaks lapsehoidjana alates 2012. aastast töötada lapsehoidjana teiste erialade esindajad, kes samas vastavad oma ettevalmistuse poolest täielikult või suures osas lapsehoidja kutsestandardi nõuetele, olles õppinud mõnda teist eriala, nt aineõpetajaks õppinud pedagoogid jt. Eelnõu annab õiguse töötada lapsehoidjana ka inimesele, kellel on lapsehoidja kutsetunnistuse omajaga samal tasemel või isegi kõrgemal tasemel sobiv haridus. Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldab vajadusel määrata inimesele nii hooldaja kui eestkostja. Tänane regulatsioon ei võimalda määrata hooldajat inimesele, kes vajab samal ajal ka eestkostjat. Isiku sobivuse määratlemine eestkostjana või hooldajana jäävad endiselt kohtu ja omavalitsuse pädevusse.

NB!
Täieliku ülevaate saamiseks  tutvu ka päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.
 
Üritused, kohtumised, konverentsid
 
Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu koosolekul.
 
Kell 10 – Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb kodanikuhariduse programmi „Minu Riik“ nõukoja koosolekul.
 
Kell 12.40Ene Ergma kohtub Norra Kristelig Folkeparti delegatsiooniga.
 
Kell 16Ene Ergma kohtub Iisraeli suursaadiku Dan Ashbeliga.
 
Kell 17Ene Ergma kohtub Kanada suursaadiku Robert Scott Heatheringtoniga.

* Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra osaleb (23.11-27.11) Aserbaidžaanis Gabalas IDEA (Dialogue for Environmental Action Campaign) korraldataval rahvusvahelisel noorte keskkonnakaitsjate kohtumisel.
 
* Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling osaleb (22.11-23.11) Brüsselis Euroopa energeetika tuleviku teemalisel kohtumisel.

*
Riigikogu liige Igor Gräzin osaleb Küprosel (22.11-27.11) Limassolis 1. rahvusvahelisel semiootika ja kommunikatsiooni alasel konverentsil.
* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Margus Hanson on (22.11-27.11) Marokos, kus ta osaleb ENPA delegatsiooni koosseisus vaatlejana Maroko parlamendivalimistel.
Riigikogu pressitalitus
 
 
 

 

Tagasiside