Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele kultuuriminister Laine Jänes, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad kärped sotsiaalsektoris, spordi rahastamist, tervishoidu ja sotsiaalpoliitikat, Eesti positsiooni ÜRO rassismikonverentsil, tööhõivet, kultuurimajade remonti, maakonnahaiglaid ja kultuuriobjekte.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 8 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 5 teisel ja 2 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu (433 SE), mis muudab senist hasartmängude regulatsiooni, täpsustab või muudab maksumäärasid ja sätestab ka mitmeid uusi hasartmänguliike. Muuhulgas tõuseb arvloteriide maksumäär seniselt 10%-lt 18%-ni. Uute hasartmängudena maksustab eelnõu osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaate ja totot, mis ühendab endas nii totalisaatorit kui ka kihlvedusid. 

2. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (454 SE), mille vastuvõtmisel ühineb Eesti Vabariik konventsiooni ja selle muutmise protokolliga. Konventsiooniga ühinemise eesmärk on võimaldada Eestil osaleda täieõigusliku partnerina konventsiooni osalisriikide koostöös, informatsiooni vahetamises ja otsuste tegemises, mille tulemusel tugevnevad Eesti sidemed osalisriikidega ja Eesti võime otsustusprotsesse mõjutada. Lisaks võimaldab konventsiooniga ühinemine enne 30. aprilli 2009 kulude kokkuhoidu maailmanäitusel osalemisel.

3. Teisel lugemisel on keskkonnakomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (436 SE), millega luuakse eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat riigile kuuluvat metsamaad. Algataja hinnangul annab metsaressursi andmine kohalikele elanikele olulise panuse maapiirkondade sotsiaal-majandusliku arengu tagamiseks. Metsamaad sisaldavate riigimaade võõrandamisel metsaomanike eelistamisega tagatakse ka edaspidi metsamaade kasutamine metsa majandamise eesmärgil, mis kaudselt tagab piirkonna looduskeskkonna stabiilsuse.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE), mis ühendab siseministeeriumi valitsemisalas olevad politseiameti,  piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti alates 1. jaanuarist 2010 üheks ametiks. Uue ameti nimeks on eelnõu kohaselt politsei- ja piirivalveamet, mis on oma sisult politseiasutus. Algataja kinnitusel tagatakse sellega teenuse parem kvaliteet ja ühetaolisus, väheneb kuritegevus, kasutatakse säästlikumalt riigi ressursse ning suureneb valdkonna kui terviku juhtimispädevus ja standardiseeritud kvaliteet.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega (344 SE), mille eesmärk on viia mitmetesse seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused seoses politseiasutuste, piirivalveasutuste ning kodakondsus- ja migratsiooniameti kavandatava ühendamisega politsei- ja piirivalveametiks.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (411 SE), mis ühe olulisema muudatusena annab notaritele õiguse sõlmida abielusid. Ka tekib notaril õigus väljastada apostille (Eesti avalike dokumentide kinnitamise tunnistusi), mis muudab selle teenuse kättesaavaks kõikjal Eestis. Praegu tuleb apostilli saamiseks tulla reeglina Tallinnasse, kuivõrd viiest apostlile väljastavast ministeeriumist neli asuvad Tallinnas, või saata dokumendid postiga. Ka saab notar vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks õiguse tegeleda lepitamise ja vahekohtumenetlusega, mis algataja hinnangul muudab õiguskaitse isikuile kättesaadavamaks.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE), mille eesmärk on tagada avatud, läbipaistev, konkurentsi tagav ja majanduslikult tõhus regulatsioon Euroopa Liidu tasandil, mis soodustab finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivse järelevalve teostamist nende protsesside üle. Eelnõu viib siseriikliku õiguse koosvõlla EL olulise osaluse direktiivist tulenevate põhimõtetega. Nii tuleb osaluse omandamisest ja suurendamisest teavitada omandatava finantsasutuse järelevalveasutust, kui omandatud osaluse künnised on 10%, 20%, 30% ja 50 %. Eelnõu sätestab omandaja ja omandatava ettevõtja järelevalveasutuste omavahelise täieliku koostöö ja info vahetamise kohustuse. Ülevõetavat jälgiv järelevalveasutus peab konsulteerima ülevõtja järelevalveasutusega ning kajastama viimase poolt väljendatud arvamusi ja reservatsioone lõppotsuses. Seega on sisuliselt lõplik otsustusõigus jäetud ülevõetava ettevõtja järelevalveasutusele.

8. Esimesel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE), mis ühe olulise muudatusena loob Riigikogu töökorraldusse raportisüsteemi. Raporti koostamise algatab eelnõu kohaselt Riigikogu komisjon, mis määrab oma liikmete hulgast raportööri. Raporti valmimise järel arutab raportit selle algatanud komisjon, mis valib seejärel viisi, kuidas raportit edasi menetleda. Olulisemaks väljundiks eelnõu kohaselt on raportit arutelu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Lisaks eelnevale muudetakse eelnõuga valitsusliikmete infotunnis osalemise ja sellest teavitamise korda. Erinevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kehtivast redaktsioonist nähakse muudatusega ette, et igast infotunnist võtavad osa peaminister (tema äraoleku korral teda asendav minister) ja tema poolt määratud ministrid. Kindlat infotunnis osalevate valitsusliikmete arvu ei fikseerita, see jääb peaministri otsustada. Infotunnis osalevate valitsusliikmete nimed teeb peaminister Riigikogu esimehele teatavaks hiljemalt töönädala esmaspäevaks kella 16-ks ja Riigikogu esimees teavitab Riigikogu liikmeid sellest samal päeval kell 17. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt teatab peaminister infotunnis osalevate ministrite nimed reedeks ja Riigikogu liikmeid informeeritakse töönädala esimesel istungil. Samuti seab eelnõu Riigikogu komisjonidele kohustuse koostada seletuskiri ka eelnõude teiseks lugemiseks. Riigikogu fraktsioonidel tekib eelnõu kohaselt õigus algata kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus. Eelnõu on ette valmistanud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu kõigi fraktsioonide esindajad. Samasisuline ühendatud eelnõu 368/293 SE oli Riigikogu menetluses ka varem, kuid algataja soovil võeti see 18. veebruaril tagasi.

Üritused, kohtumised

Kell 12 ­- Toompea lossi kunstisaalis esitletakse Riigikogu poolt välja antud parlamentarismi tutvustavat tõlkeraamatut Arend Lijpharti „Demokraatia mustrid”. Teos käsitleb demokraatia ja parlamentarismi arengut 36 riigis. Raamatut tutvustavad Riigikogu esimees Ene Ergma ja professor Rein Taagepera.

* Riigikogu liige Lauri Vahtre on (21.04- 22.04) Soomes Turus Eesti-Soome ühise haridusprojekti „Eesti päev Soome koolis” raames Turu Normaalgümnaasiumis, kus ta peab ajalooloengu.

* Riigikogu liige Toomas Tõniste osaleb (21.04- 22.04) Soomes Helsingis Reima 2010. aasta kaubandustrendide tutvustamise üritusel.
 

* Riigikogu liige Peeter Tulviste osaleb (22.04-24.04) Venemaal Moskvas Tartu Ülikooli päeval Moskva Ülikoolis

* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts osaleb (18.04-24.04) Ameerika Ühendriikides Washingtonis Euroopa Julgeoleku ja Kaitseassamblee poliitikakomitee kohtumistel USA Riigidepartemangus, Pentagonis, Luure Keskagentuuris (CIA) ning USA poliitikaanalüütikutega. Arutusel on üle-atlandilised suhted, NATO tulevik, suhted Venemaaga ning Afganistani ja Pakistani suhtes teostatav poliitika, samuti energiajulgeolek, relvastuse vähendamine, olukord Balkanil, Lähis-Idas, Iraanis ja Iraagis.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside