Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Esitajate järjekorra ja teemad leiad siit.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 17 eelnõu, millest 4 on kolmandal, 6 teisel ja 7 esimesel lugemisel.

 1.Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (102 SE), millega üle võetava direktiivi eesmärk on lihtsustada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese ühinemise ühisele ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE), mis loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalse andmevahetuse realiseerumiseks. Seni on e-notari kasutamine olnud reguleeritud määruse tasandil. „E-notari“ ja riiklike registrite vahelise suhtluse regulatsioon on algataja kinnitusel väga oluline riigi andmekogude (kinnistusraamat, äriregister jt) seisukohalt, kuivõrd „e-notari“ vahendusel jõuavad notari koostatud kandeandmed registritesse viivituseta ja lõimuvalt ning neid on kohtu kinnistus- ja registriosakondadel oluliselt lihtsam töödelda kui paber- ja e-postiga esitatud avaldusi. Samuti väheneb inimfaktorist tingitud eksimuste risk.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE), mille eesmärk on täpsustada ja parandada kaitseväe harjutusväljakutega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu kohaselt otsustab kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamise Vabariigi Valitsus kaitseministri põhjendatud ettepanekul. Nagu osutab eelnõu seletuskiri, tuleb asukohajärgsel maavanemal tagada riiklikult tähtsa ehitise kajastamine maakonna- ja muudes planeeringutes. Valitsuse otsusele järgnevalt teeb kaitseministeerium vajadusel ettepaneku maakonna- või üldplaneeringu muutmiseks ja teostab harjutusvälja planeeringu. Eelnõuga antakse volitusnorm ka kaitseväe üksikutele, harjutusväljadel mitte paiknevatele väljaõppeehitiste kasutamis- ja ohutusnõuete kehtestamiseks.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE), mille eesmärk on lepingulises tegevteenistuses oleku piirvanuse ületanud, kuid teenistuskõlblike ja kaitseväele vajalike isikute teenistuse jätkamise võimaldamine ning kaadrikaitseväelaste palga- ja pensionireformiga kaasnenud muudatuste täiendamine praktikas ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Algataja on seisukohal, et on küllaltki palju kõrget erialast kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti, millel kaadrikaitseväelased saavad edukalt edasi teenida ka pärast seadusega ette nähtud piirvanuse täitumist. Samuti on algataja hinnangul olemas kaitseväelased, kes vastavad kõigile tegevteenistuses oleku nõuetele ja võivad edukalt teenistust jätkata ka peale piirvanuse täitumist. Sõduritel ja nooremohvitseridel on piirvanuseks 50, allohvitseridel, majoritel ja kolonelleitnantidel 55; kolonelidel ja kõrgematel ohvitseridel 60 eluaastat.

5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (119 SE), millega ratifitseeritava lepingu ja protokolli eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulu- ja kapitalimakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (122 SE). Teiseks lugemiseks laekuks eelnõule 51 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon arvestas neist vait ühte, komisjoni enda poolt tehtud muudatusettepanekut, mis on seotud struktuurifondide rakendusüksuste, välisvahendite kulude sisu või artiklite täpsustamisega.

 13. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE), mille peamine eesmärk on  lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Muuhulgas muudab eelnõu käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt loobutakse kohustusliku konfiskeerimise nõudest ning konkreetse otsuse tegemine jääb edaspidi järelevalveasutuse pädevusse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi avastamise korral on edaspidi võimalus piirduda ka ettekirjutuse tegemisega, et kutsuda toode turult tagasi ning viia see nõuetega kooskõlla. Lisaks võimaldab eelnõu alaealise õiguse omada alkoholi, kui see on suletud pakendis. Üleüldine alkoholi omamise keelu näol on algataja hinnangul tegemist omandiõiguse põhjendamatu piiramisega, kuna alkohoolse joogi omandamine võib toimuda ka pärimise kaudu. Ka lubab eelnõu alaealist rakendada töödel, mis on seotud suletud pakendis alkoholi käitlemisega: pakendatud alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE), millega alates 2008. aasta 1. oktoobrist likvideeritakse Viru Ringkonnakohus. Sellest tulenevalt suunatakse Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Selle põhjuseks on algataja kinnitusel Viru Ringkonnakohtu ebaefektiivsus: tulenevalt koormuse erinevusest läheb ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Agataja kinnitusel on  väikese koormusega Viru Ringkonnakohtus lahendamata tsiviilasjade arv tublisti suurenenud, samal ajal kui hoopis suurema töökoormusega Tallinna Ringkonnakohtus  ei ole lahendamata asjade arv viimastel aastatel kasvanud ja haldusasjades on see aastatel 2004–2006 koguni vähenenud 44% võrra.

Täielik päevakord asub aadressil https://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=tk_nadal

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonis – kell 10. 50 kohtumine Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühenduse (GRECO) ekspertidega erakondade rahastamise ja kontrolli teemal.

Üritused, kohtumised

Kell 9.30 –  riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Saksamaa kaitseministeeriumi parlamentaarse riigisekretäri Christian Schmidt’iga. Kõne alla tulevad rahvusvahelised operatsioonid ja kaitsejõude arengut puudutavad seaduseelnõud.

Kell 9.30 – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson peab Eesti Diplomaatide Koolis loengu Gruusia, Moldova ja Ukraina noortele diplomaatidele Eesti ja Venemaa suhetest enne ja peale Eesti liitumist NATO ja Euroopa Liiduga.

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland avab Riigikogu hoone vestibüülis Kihnu käsitöömeistrite tööde näituse.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab Toompea lossi kunstisaalis Jaan Elkeni tööde näituse.

Kell 14.45 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Eestis visiidil viibiva Ungari peaministri Ferenc Gyurcsány ja teda saatva delegatsiooniga.

* Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma aseesimees Marika Tuus ja liige Indrek Saar osalevad (19.11-23.11) Ameerika Ühendriikides New Yorgis ÜRO 2007. aasta parlamentaarsel kuulamisel (hearing). Sel aastal on teemaks seaduse ülimuslikkus rahvusvahelises suhtlemises: parlamentide võtmeroll.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside