Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 4 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Euroopa Liidu fiskaallepet, omaste hooldajate probleeme, valimisea langetamist ja tööseaduseid.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 12 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 4 teisel ja 6 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE), millega muudetakse karistusseadustiku orjastamist käsitleva koosseisu sõnastust ning täiendatakse karistusseadust uute koosseisudega, mis puudutavad inimkaubanduse, prostitutsiooni ja ebaseaduslikku doonorlusega seotud kuritegevust. Ka täpsustatakse ja karmistatakse nimetatud kuritegudega seotud karistusmäärasid.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), mille eesmärk on täiendada jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja tuua põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast välja jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu esimene osa hõlmab jäätmeseaduse täiendusi, millega laiendatakse tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega ja sisustatakse põllumajandusplasti mõiste. Jäätmeseadusesse lisatakse ka säte, mille rakendumisel saaks tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Eelnõu teine osa hõlmab pakendiseaduse täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega.

3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE), mille eesmärk on ratifitseerida agentuuri põhikiri, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 11. juunil 2009 Berliinis. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist

4. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE), millega kohaldatakse rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisasid E, F ja G. Lisa E sätestab üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. F puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille puhul leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavaid tehnilisi eeskirju aluseks võttes. Lisa G puudutab hooldamise tehnilise eeskirja väljatöötamist, mille osas soovib OTIF samuti võtta aluseks juba välja töötatud nõuded, milleks on Euroopa Liidus kasutuses olevad tehnilised eeskirjad.

5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (161 SE), millega ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puudega inimeste vajadustele ja olukorrale. Konventsioonis käsitlemata küsimusi reguleeritakse ka edaspidi rahvusvahelise tavaõigusega.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE), mille eesmärk on parandada hasartmänguseaduse tehnilisi nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega. Tehniliste nõuete eesmärk on kindlustada, et Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ja korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Olulisemaks muudatuseks on elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritud andmete muutmine järelevalve vajadustele paremini vastavaks. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist 9. novembril 2011 määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolm kuud, seda eelkõige eesmärgiga kaasata normiadressaate eelnõu menetlusse ja saada neilt tagasisidet ettepanekute või märkuste kujul. Mitmed muudatusettepanekud sõnastas majanduskomisjon nende ettepanekute alusel, mille kaasatud isikud olid edastanud komisjonile kaalumiseks. 

7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE), millega võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist maanteetranspordis (s.h kohalike teede liiklus ja linnatransport) ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), millega nähakse ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/73/EÜ, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE), mille eesmärk on tunnistada Eesti Vabariik täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Harta ratifitseerimisel võtavad riigid kohustuse esitada 5-aastaste ajavahemike järel aruandeid harta nende sätete kohta, mida nad ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Aruannete esitamise eesmärk on selgitada välja, kas riigid võiksid võtta täiendavaid kohustusi. Eesmärk on ratifitseerida harta võimalikult suures ulatuses.

10. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (189 SE), millega ratifitseeritava lepingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigis ja Moldova Vabariigis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile. Lepingu eesmärk on vältida pensioni maksmist kattuvate kindlustusperioodide ja teise lepingupoole kindlustusperioodide eest. Lepingu sõlmimise vajadus tuleneb asjaolust, et lepingupoolte riikides elavad isikud on töötanud ja seega omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel ning ilma lepinguta võivad nad lepinguga ettenähtud õigustest ilma jääda. Samuti tuleneb lepingu sõlmimise vajadus sellest, et mõlemad riigid kuulusid NSV Liitu ning seega võib isikul esineda kattuvaid kindlustusperioode. Lepinguga on võimalik vältida nende perioodide eest topelt maksmist.

11. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE), millega muudetakse kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota.

12. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE), mille väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega, sealhulgas kehtivate või kehtima hakkavate õigusaktide ja ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Nii on tänaseks juba jõustunud kaitseväe korralduse seadus, Riigikogu menetluses on kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE). Eelnõu fikseerib  konkreetselt kaitseliidu ülesanded ja samuti kaitseväe juhataja võimupädevuse kaitseliidu tegevuses, mis piirdub eelnõu kohaselt sõjalise väljaõppega. Kehtivas seaduses on puudulikult reguleeritud ka kaitseliidu eriorganisatsioonide (Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred) osa. Eelnõu koostajad leidsid, et kaitseliidu vajadusi kõige enam rahuldavamaks lahenduseks on eriorganisatsioonide liitmine kaitseliidu struktuuri kaitseliidu struktuuriüksustena. Kolmanda suure probleemina korrastab eelnõu kaitseliitlaste relvadega seonduvat regulatsiooni.  

Kohtumised

Kell 15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub USA suursaadiku Michael C. Polt’iga.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson osaleb (18.03-22.03) Kataris Dohas NATO PA poliitikakomitee väljasõiduistungil. Kohtutakse emiir Šeik Hamad bin Khalifa Al-Thani, peaminister Šeik Hamad bin Jassim bin Jabr Al-Thani ning mitme välispoliitika ja julgeolekueksperdiga nn Araabia kevade küsimuses.

Riigikogu pressitalitus