Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund
 
Riigikogu liikmete küsimustele vastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps, keskkonnaminister Villu Reiljan ja kultuuriminister Raivo Palmaru. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Kultuuriminister vastab küsimustele, mis puudutavad kultuuripoliitikat, sõnavabadust, meediat, kultuuritöötajate palku ja demokraatiat; keskkonnaministrilt päritakse aru kodanikuühiskonna, maavarade kasutamise, uute kaevanduste ja Läänemere-äärsete salakokkulepete kohta; haridus- ja teadusminister peab vastama küsimustele hariduse juhtimisest.
 
Kel 14 – täiskogu istung
 
Päevakorras on 19 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 5 teisel ja 11 esimesel lugemisel.
 
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse eelnõu (920 SE), mille eesmärk on kehtestada mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise nõuded osas, mis ei ole reguleeritud Euroopa Liidu määrustega, samuti mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku üle järelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus nimetatud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise eest. Algataja hinnangul tõhustub sellega riiklik järelevalve mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate isikute üle ning tõuseb märgistatud saaduste ja toodete usaldusväärsus ning nõudlus tarbijate seas. 
 
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (892 SE), millega karmistatakse ja täpsustatakse mitmeid pürotehnilise toote käitlemisega seonduvaid sätteid. See peaks algataja väitel kaasa aitama pürotehniliste toodete kasutamisega seonduvate õigusrikkumiste ja õnnetusjuhtumite vähenemisele.  Algataja hinnangul põhjustab enamasti probleeme pürotehniliste toodete väärkasutamine alaealiste poolt. Sageli rikutakse ka vanusepiiranguid, millest noorematele ei või konkreetsed pürotehnilised tooted kättesaadavad olla. Probleemiks on samuti pürotehniliste toodete ajutiste müügikohtade arvukus ja asumine elamurajoonides.
 
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu (903 SE), mis puudutab nn kuldaktsiat ja annab riigile ning kohalikule omavalitsusele õiguse ka enda vähemusosaluse korral panna veto aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsustele. Majanduskomisjonis heaks kiidetud muudatusettepaneku kohaselt nähakse selline õigus ette vaid strateegilistes valdkondades tegutsevate aktsiaseltside puhul ehk kui tegemist on „eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava” aktsiaseltsiga ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalus selles jääb pärast aktsiate osalist erastamist väiksemaks kui pool hääleõiguslike aktsiate koguarvust.
 
Teisel lugemisel on kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (923 SE), mille põhieesmärk on vähendada kinnipeetavate arvu vanglates. Süüdimõistetute reaalset kinnipidamist hakkaks eelnõu kohaselt asendama elektrooniline valve. Elektroonilise valve näol on tegemist nn koduaresti printsiibiga, millega süüdismõistetule kehtestatakse kodust väljumisel kindlad ajalised piirangud. Viimaste järgimist kontrollib käe või jala ümber seatud käekella meenutav seade, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali. Elektroonilist valvet on algataja sõnul otstarbekas rakendada kergemate kuritegude puhul.
 
Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, riigivastutuse seaduse, väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (545 SE), mis on vajalik Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täiemahuliseks ellurakendamiseks Eestis. Seadus annab Strasbourgi kohtusse pöörduvatele inimestele kindlustunde, et juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastab Eesti riigi poolse konventsiooni rikkumise, siis ei jää selline otsus üksnes deklaratsiooniks, vaid isikul on võimalik taotleda enda võimalikult kohast rehabiliteerimist ka siseriiklikult.
 
Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Eesti Arengufondi seaduse eelnõu (946 SE), millega loodava arengufondi  eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust kaasajastada, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Arengufondi finantseerimiseks moodustatakse sihtotstarbeline investeerimiskapital, milleks antakse arengufondile tema asutamisel üle vähemalt 3-protsendilisele osalusele vastav kogus riigile kuuluvaid ASi Eesti Telekomi aktsiaid (hetkel orienteeruvalt 500 miljonit krooni väärtuses). Arengufond võib kasutada investeerimistegevuseks nii aktsiatelt saavaid dividende kui ka aktsiate müügist saadavaid vahendeid.
 

Kohtumised, konverentsid, koostöökogud
 
* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Ants Pauls osaleb (kuni 21.09) Soomes Helsingis ja Lahtis Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee keskkonnakomisjonide ühisistungil, kus käsitletakse tuumajäätmete käitlemise ja ladustamisega seotud küsimusi Läänemere regioonis.
* Riigikogu aseesimees Ene Ergma ning Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Olav Aarna ja Marika Tuus osalevad (kuni 22.09) Prantsusmaal Pariisis ja Guajaana departemangus Kourous 8. Euroopa parlamentidevahelisel õhuruumi konverentsi raames toimuval kollokviumil „Õhuruum, kaitse ja Euroopa turvalisus”. Kollokviumil käsitletakse Euroopa õhuruumipoliitika erinevaid aspekte, tööstusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse ning institutsionaalse ja rahvusvahelise koostöö küsimusi.
 
* Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Vello Tafenau ja majanduskomisjoni liige Mati Kepp osalevad (kuni 22.09) Saksamaal Kielis Läänemere regiooni Euroopa merenduspoliitika konverentsil, kus käsitletakse nn Rohelisele Raamatule hinnangu andmisega seotud küsimusi, Läänemere regiooni eriolukorda ning tulevikuväljavaateid Euroopa Liidu merenduspoliitika kontekstis.
 
Riigikogu pressitalitus
 
 

Tagasiside