Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Eelnevalt küsimusi registreeritud ei ole.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 15 eelnõu, millest 4 on kolmandal, 5 teisel ja 6 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu (68 SE), mis reguleerib täpsemalt perekonnaseaduse eelnõuga (55 SE) seotud toiminguid. Eelnõu näeb ette, et abiellujad valivad oma abieluvara suhte abiellumisavalduse allakirjutamisel, märkides oma avalduses, kas nad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või lahusvara regulatsiooni. Seejuures on perekonnaseisuametnik kohustatud abielluda soovijatele nende tahteavaldust vastu võttes selgitama erinevate varasuhete iseloomu ja õiguslikke tagajärgi. Selgitamise vajaduse tõttu on eelnõust eemaldatud võimalus esitada abiellumisavaldus ühiselt elektrooniliselt digitaalallkirjadega kinnitatuna.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud riigivaraseaduse §-de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu (329 SE), mille eesmärk on võimaldada kohalikul omavalitsusel inimeste valda või linna elamaasumise soodustamiseks omandada elamumaad turuhinnast soodsamalt. Arvestades, et inimeste valda või linna elamaasumise soodustamine ei ole vaadeldav omavalitsuse funktsiooni täitmisena, nähakse eelnõus ette eraldiseisev alus kohalikule omavalitsusele riigimaa võõrandamiseks. Kohaliku elu järjepidevust silmas pidades on eelnõu põhiliseks sihtgrupiks noored pered.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE), mille eesmärk on seaduse sõnastuse täpsustamine, et välistada erinevaid tõlgendamisvõimalusi ja tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi Eelnõu kohaselt kaasab kohalik omavalitsus puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuiks on muuhulgas planeeringuala naabruses olevate kinnisasjade omanikud. Ka kehtestab eelnõu detailplaneeringule rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu (378 SE), mille eesmärk on uuendada konsulaarametniku koolituse ülesehitust ja sisu, viia vajadustega kooskõlla aukonsuli volitusi ja tegevust käsitlevad sätted, muuta ja täiendada konsulaarametniku ja aukonsuli konsulaartoiminguid ning lisada viisade andmise võimalus esinduslepingute kohaselt. Eelnõu parandab konsulaarabi kättesaadavust nii Eesti kodanikele kui ka välismaalasele (kes konsulaarseaduse tähenduses on isik, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis ning kellele on välja antud Eesti välismaalase pass isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel) ning ajakohastab konsulaarametniku aruandlust ja konsulipatendiga seonduvat. Välismaalase definitsioon konsulaarseaduses on võrreldes teiste seadustega kitsam (ei sisalda välisriigi kodanikke), mistõttu on see konsulaarseaduses eraldi sätestatud.

5. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (442 SE), mille eesmärk on ratifitseerida lisaprotokoll, mis näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse (s.o Andmekaitse Inspektsiooni) tegevuse sõltumatus ja kehtestada isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Riigisisese õiguse muutmise vajadust lisaprotokolli ratifitseerimine endaga Eesti jaoks kaasa ei too, kuivõrd lisaprotokollist tulenevad nõuded on riigisisese õigusega juba tagatud. Lisaprotokolli ratifitseerimine on samm, millega riik väljendab oma tahet siduda end eelmainitud kohustustega ka rahvusvahelise õiguse kaudu.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud perekonnaseaduse eelnõu (55 SE), mille valitsus esitas Riigikogu menetlusse 28. mail 2007. Eelnõu menetlusse võtmisest alates on enim vaidlusi tekitavaks osutunud abikaasade varalisi õigusi reguleeriv eelnõu 4.peatükk. Õiguskomisjon on koostöös justiitsministeeriumi ning erinevate sotsiaalsete huvigruppide esindajatega otsinud erinevaid kompromisslahendusi kõnealuse peatükiga seotud lahkhelide ja kahtluste kõrvaldamiseks ning teinud eelnõusse ka teisi muudatusi. Eelnõu ei kirjuta abikaasadele enam ette üht konkreetset varasuhet, vaid antakse valida selle asemel kolme varasuhte (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja lahusvara) vahel. Teiste varasuhetega võrreldes on mõnevõrra eelistatum varaühisus, kuna eelnõu muudatused näevad ette, et kui abikaasad ei ole muud varasuhet valinud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 21. mail.

7. Teisel lugemisel on keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE), millega eemaldatakse jahiseadusest riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile. Kavandatud muudatused võimaldavad alustada riigi rolli vähendamisega jahinduses ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavate jahipiirkondade reorganiseerimisega. Sellega vähendatakse jahimaade osakaalu esimese etapis praeguselt 380 000 hektarilt ca 150 000 hektarini ja seda peamiselt eramaade vabastamise arvelt. Praegune riigi nimel korraldatav kommertsjaht eramaadel takistab kohalike elanike (sh maaomanike) võimalusi jahindustegevuses osalemisel. Vabanenud jahimaade eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse andmisel suurendatakse nimetatud piirkondade sotsiaalset sidusust ning ärilise tegevuse taandudes suureneb jahinduse ökoloogiline roll ja väheneb vastuolu metsa- ja põllumajanduslike eesmärkidega. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 21. mail.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud asjaõigusseaduse, lennundusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (456 SE), millega täiendatakse sätteid, mis reguleerivad esemete registerpandiga pantimist ja likvideeritakse Eesti õiguses olev lünk õhusõidukitele registerpandi seadmisel. Täiendamise tulemusena peaks registerpandi regulatsioon vastama varasemast paremini hüpoteegi kohta sätestatule ja seega muutma õigusliku olukorra selgemaks ja ühtlustama rakenduspraktikat. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 21. mail.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (452 SE), mis annab ämmaemandatele õiguse osutada ämmaemandusabi teenust iseseisvalt ja likvideerib ämmaemandate senised tegevuspiirangud. Algataja väitel annab see naistele võimaluse valida erinevate teenuseosutajate vahel ja enda tõekspidamistega sobiva teenuse nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Eelnõuga taastatakse Eestis varem kehtinud ämmaemanda õigus iseseisvalt väljastada ravimiretsepte, manustada ravimeid ja määrata ravi. Sisuliselt taastatakse ämmaemanda õigus iseseisvalt jälgida raseduse kulgu ja sünnitusjärgset perioodi. Samuti antakse ämmaemandatele õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele minemise kohta ja raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 21. mail.

NB! Täieliku ülevaate saamiseks vaata ka päevakorda.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside