Riigikogu liikmete küsimustele vastavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 6 Riigikogu liiget. Küsimuste esitamise järjekord ja valdkonnad asuvad siin. 

Täiskogu päevakorras on 17 eelnõu, millest 7 on kolmandal, 7 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Jätkub teisipäeval pooleli jäänud valitsuse algatatud keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (367 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on keskkonnahalduse ümberkorraldamine. Sellega seoses on kavas moodustada ühtne Keskkonna- ja Looduskaitseamet, milleks ühendatakse kokku keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus.

2. Esimesel lugemisel on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (384 SE), mille eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad seadused – eelkõige Soome ja Saksamaa vastavad seadused. Nimetatud on menetlus kolmandat korda, sest kahel eelneval korral ei saanud eelnõu nõutavat  51 poolthäält.  

3. Esimesel lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE), mille põhisisuks on Riigikogu töökorraldusse raportisüsteemi loomine ja Riigikogu menetluses olevate eelnõude juurde teiseks lugemiseks komisjoni seletuskirja koostamise kohustuslikuks muutmine. Eelnõu kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Selleks määrab komisjon oma liikmete hulgast raportööri, kes tagab raporti projekti ettevalmistamise ja selle komisjonile heakskiitmiseks esitamise. Eelnõu on ette valmistanud Riigikogu töökorralduse töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu kõigi fraktsioonide esindajad.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (179 SE), mille eesmärk on korrastada liiklusalaste süütegude regulatsiooni ning tõhustada sanktsioonisüsteemi. Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle vere alkoholisisaldus ületab lubatud piirmääru, kehtestatakse karistus kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheks aastaks. Lisaks sätestab eelnõu, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ühest kuust kuni kuue kuuni.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), millega nähakse ette regulatsioon, mis peaks takistama pahatahtlikel isikutel dokumentide võltsimise abil määrata osaühingu osanike või juhatuse teadmata ühingu juhatuse ja nõukogu liikmeteks võõraid isikuid. Selleks muudetakse osanike koosoleku protokollile, hääletusprotokollile või osanike otsusele kohalduvaid vorminõudeid senisest rangemaks, kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele. Teise suure muudatusena nähakse karistusseadustikus ette, et kohus võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu ehk keelata tal teatud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ning muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeeld kõrvaldab teatud tähtajaks ettevõtlusest isikud, kes ei osale ettevõtluses ausalt, ning aitab seeläbi kaasa Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse tagamisele.

6. Kolmandal lugemisel on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu (296 SE), mis reguleerib Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eesti keskmise palgaga on seotud Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk. Kaudselt on keskmise palgaga seotud ka teisi ametikohti, näiteks riigisekretäri ning abiministri palk on seotud ministri palgaga.

7. Kolmandal lugemisel on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu (342 SE), mis reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eelnõu algatamise ajendiks oli soov eraldada Riigikogu liikmete palga temaatika eraldi eelnõusse, et kanaliseerida tekkinud põhiseaduslik dispuut põhiseaduse § 75 tõlgenduse üle ühe konkreetse eelnõu piiridesse.

8. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (322 SE), millega täiendatakse karistusseadustiku üldosa kahe sättega. Neist esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse. Eelnõu kohaselt mõistetakse isikule kuriteole kihutamise katse eest karistus seaduse sama sätte järgi, millega nähakse ette vastutus kuriteo täideviijale ja mis raskete kuritegude puhul võib küündida kuni eluaegse vangistuseni. Teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust.

9. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), millega muudetakse tulumaksumäära vähenemise ajagraafikut, nihutades maksumäära vähenemine ühe aasta võrra edasi. Seega on ka 2009. aastal nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute maksumäär 21% ning hakkab uuesti vähenema 2010. aastal – 20%le; 2011. aastal on maksumäär 19% ja alates 2012. aastast 18%. Ühe aasta võrra edasi lükatakse ka maksuvaba tulu määra suurenemine. Maksuvaba tulu määr jääb 2009. aastal praegusele tasemele, st on 27 000 krooni aastas. 2010. aastal on see 30 000 krooni, 2011. aastal 33 000 krooni ja alates 2012. aastast 36 000 krooni. Kolmandaks kaotatakse 2009. aastal ajutiselt võimalus arvata esimese lapse eest tulust maha täiendavat maksuvaba tulu

10. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), mille eesmärk on lennuohutuse ja lennundusjulgestuse tõhustamine. Selle raames laiendatakse riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigusi, täiendatakse väärtegude koosseise, täpsustatakse õhusõiduki lennukõlblikkust ja lennukõlblikkuse kontrolli puudutavat regulatsiooni, lisatakse nõue juhinduda kahepoolses raadiosides lendamisel raadioside reeglitest, täiendatakse lennundusspetsialistide terviseseisundi kontrolli tegemise regulatsiooni, lisatakse lennunduse erialakeele testimist puudutav regulatsioon, täiendatakse registritoimingute ning -kannete tegemise korda, lisatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse ning kaitsevööndiga seotud sätted, täpsustatakse lennundusjulgestuse korralduslikke aluseid ning määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks Euroopa Liidu tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju reguleeriva määruse mõistes.

NB! Täielik päevakord asub siin. 

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab Kihnu kultuuripäeva Riigikogus. Kihnu Kultuuri Instituut toob järjekordsele saare kultuuripäevale legendaarse laulumeistri Virve Kösteri pereansambli, keda saadavad pillimeestena Manija Poisid. Külla tuleb ka käsitöömeister Härma Roosi, kaasas hiljuti Veneetsias esitatud näputöönäitus. Omaküpsetatud leib ja sai saabuvad Manijalt. Saarelt, mille asustasid kihnlased 75 aastat tagasi. 

* Toompea lossi Lõunatiiva III korrusel on avatud ka kihnlasi puudutav Madis Veskimäe fotonäitus ELAMISE KUNST, mis loob südamliku koondportree Tõstamaa valla meestest ja naistest, kelle näokurdudes ja kulunud kätes peegeldub raske elutee. Valla perearstina on Veskimäel õnnestunud tabada oma patsientide rõõmu- ja murehetki. Arstist fotokunstnik on jäädvustanud teiste „modellide“ hulgas ka kihnlasi, kes elavad Manija saarel. Näitus jääb avatuks 5.detsembrini.

* Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel (18.11-19.11) ja Kristiina Ojuland (17.11-20.11) osalevad Pariisis ENPA monitooringukomitee töös.

* Riigikogu ENPA delegatsiooni asendusliige Indrek Saar (18.11-21.11) osaleb Pariisis ja Strasbourgis ENPA monitooringukomitee töös ning Europarlamendi ja Prantsusmaa parlamendi korraldatud konverentsil „Energia ja säästev areng”.

 * Riigikogu liige Mati Raidma osaleb (18.11-20.11) Genfis ÜRO CERF juhtkomitee kohtumisel.

* Riigikogu Parlamentidevahelise Liidu Eesti delegatsiooni esimees Ivi Eenmaa osaleb (18.11-24.11) New Yorgis IPU ja ÜRO ühisistungil ning kohtumistel New Yorgi Eesti Majas.

* NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Jürgen Ligi ning liikmed Kadri Simson ja Sven Mikser osalevad (kuni 19. 11) Hispaanias Valencias NATO PA aastaistungil.

* Riigikogu liige Peeter Tulviste osaleb (kuni 29.11) Malis Tombouctous ja Lõuna Aafrika Vabariigis Kaplinnas Rahvusvahelise Akadeemikute Liidu (UAI) juhatuse väljasõiduistungil, UAI esindajana Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Nõukogu üldkoosolekul, sümpoosionil „Teadmine ja ühiskonna muutused: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused Aafrikas“.           

* Riigikogu liige Mart Jüssi osaleb (17.11-21.11) Pariisis rahvusvahelisel konverentsil „Biomitmekesisus ja tööstus“.

* Riigikogu liige Jüri Tamm osaleb (17.11-21.11) Monaco rahvuspüha raames toimuval majanduse ja välissuhete teemalisel foorumil.

* Riigikogu liige Maret Merisaar osaleb (19.11-22.11) Strasbourgis Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide ühisistungil „Energeetika ja säästlik areng“ ning Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooni kohtumisel rahvusparlamentide Roheliste partei saadikutega.

Riigikogu pressitalitus