Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad kaitseminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Laine Jänes ja siseminister Jüri Pihl. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 4 Riigikogu liiget.  Küsimused puudutavad olukorda kuritegevusvaldkonnas, relvade ja kaitsesüsteemide ostu, muinsuskaitset ja kaitsepolitsei meediasuhtlusest.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras 16 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 8 on teisel ja 7 esimesel lugemisel.

1. Jätkub teisipäeval pooleli jäänud valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Eelnõu kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Riigikogu põhiseaduskomisjon lisas eelnõule oma esmaspäevasel istungil põhiseaduskomisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepaneku jõustumise korral on eelnõu uus pealkiri „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu“.

Eelnõusse lisatud muudatuse kohaselt ei saa volikogu likvideerida osavalda või linnaosa ega muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel või jagunemisel.

Eelnõu sätestab samuti, et üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, määratledes täpsemalt ka valmisringkondade moodustamise Tallinnas. Eelnõu sätestab, et kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste valimiste ajal kehtinud jaotuse järgi. Sellega on Tallinnas kaheksa valimisringkonda: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn.

2. Kolmandal lugemisel on Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (375 SE), millega soovitakse korrastada riiklike eripensionide maksmise aluseid. Eelnõu kohaselt kaotab riiklikku eripensioni saav isik õiguse eripensionile juhul, kui ta mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, mis toob kaasa kuni viieaastase vabadusekaotuse. Eelnõu puudutab politseiteenistuse, kaitseväeteenistuse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse ja Riigikontrolli seaduse alusel ametipensioni saavaid isikuid. Riigi- või aususevastase süüteo eest kaotab õiguse parlamendiliikme vanaduspensionile ka parlamendiliige. Vabariigi President kaotab õiguse ametipensionile juhul, kui tema ametivolitused lõppevad kutiteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi abikaasa kaotab süüdimõistmise korral oma ametihüved – saada oma käsutusse sekretär, kasutada ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid, saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast ning saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.

3. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (414 OE), mis pikendab viie Eesti kaitseväelase kasutamist ÜRO poolt juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2010.

4. Teisel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE & 293 SE), mille eesmärk on täiendada Riigikogu töökorraldust ja lisada sinna mitmeid olulisi muudatusi. Eelnõuga luuakse raportisüsteem, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti.  Algataja hinnangul tõhustab selle rakendamine parlamentaarset kontrolli ja tõstab arutelude kvaliteeti. Samuti muutub eelnõu teiseks lugemiseks kohustuslikuks, komisjoni seletuskirja koostamine mis võimaldab saada rohkem eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, s.h ülevaate komisjoni arutelust ja eelnõule tehtud muudatustest ning muudatusettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjustest. Eelnõu muudab operatiivsemaks ka ministrite osalemise infotunnis. Kui praegu peab peaminister teatama infotunnis osalevatest ministritest Riigikogu juhatusele hiljemalt reedeks, siis eelnõu kohaselt on teatamise aeg esmaspäev kell 16. Muutub ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Erinevalt kehtivast  regulatsioonist võib lisaks Riigikogu komisjonile algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ka fraktsioon, millel on õigus teha seda kord aastas. 

5. Teisel  lugemisel on raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE), mille peamine eesmärk on harmoneerida 14. juunil 2006. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ (ELT L 224 16.08.2006 lk 1-7) ja teha väiksemaid muudatusi raamatupidamise seaduses. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks tegevjuhtkonna deklaratsiooni puudutavad sätted, mille tulemusel väheneb raamatupidamiskohustuslaste halduskoormus. Eelnõuga ette nähtud ühingujuhtimise aruande koostamise kohustustuse rakendamise tulemusel suureneb nende äriühingute halduskoormus, kelle hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberturule. Ühingujuhtimissüsteemide avalikustamine ühingujuhtimise aruandes tugevdab äriühingute usaldusväärsust, andes investoritele, finantseerimisasutustele ja avalikkusele võimaluse saada vajalikku informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide kohta, mis on oluline investeeringute ja finantseerimisotsuste langetamiseks. Samuti aitab ühingujuhtimise süsteemide avalikustamine tõhustada äriühingute sisekontrolli tööd.

6. Teisel lugemisel on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), mis lisab seadusesse kohustuse kohalikule omavalitsusele paigaldada kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema paigutatud märgatavale kohale ja see peab sisaldama olulisemaid andmeid detailplaneeringu. Algataja hinnangul parandab see asjast huvitatud isikute informeerimist algatatud detailplaneeringutest ja võimaldab kohalikul omavalitsusel saada kiiremini teavet puudutatud isikute seisukohtadest, et nendega vajadusel aegsasti arvestada.

7. Esimesel lugemisel on Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE), mis vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitis ja kaotab abi institutsiooni. Eelnõu kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 15% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib 2009. aasta 1. märtsist kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul väheneksid sellega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 9-10 miljoni krooni võrra aastas. Riigikogu liikme abi institutsiooni näeb seadus ette Riigikogu järgmisele koosseissule, kuid algatajate hinnangul ei pruugi ka 2011. aasta, kui valitakse uus Riigikogu, olla majanduslikult palju parem. Seetõttu peeti otstarbekaks abidest loobuda. Algatajate nimel peab ettekande Riigikogu esimees Ene Ergma ja kaasettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE), mis näeb ette turuolukorrast sõltuva paindliku piirmäära kehtestamise füüsiliste isikute tarbimislaenudele (nn SMS-laenudele), millest suurem tarbijakrediidilepingu intressimäär või krediidi kulukuse määr on vastuolus heade kommetega. Eelnõu kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

12. Teisel lugemisel on kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (420 SE), mille kohaselt kehtestab kooli pidaja ise kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor. Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Eelnõu algatamise ajendiks on Riigikohtu 19. jaanuari 2009. aasta otsus, mille kohaselt ei luba kehtiv seadus gümnaasiumi vastuvõtmisel kooli pidajal kehtestada lisaks põhikooli lõpetamise tulemustele muid gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi.

NB! Täielik päevakord asub siin.
 
Kohtumised ja üritused

* Riigikogu kutsel saabub Eestisse 3-päevasele visiidile Gruusia parlamendi esimees David Bakradze koos teda saatva delegatsiooniga.

Kolmapäeval kell 14.30 peab Bakradze Tallinna Ülikoolis avaliku loengu teemal „Gruusia sõjajärgsed väljakutsed ja panus demokraatiale“. Kell 16 kohtutakse Gruusia saatkonnas Gruusia vähemuse esindajatega.

* Riigikogu liige Hannes Astok osaleb (16.02-19.02) Hispaanias Barcelonas Ülemaailmse GSM Assotsiatsiooni kongressil, kus ta esineb ka ettekandega.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside