Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad koolireformi, Kaliningradi tuumajaamaga seotud ohte, teenuste osutamist maapiirkondades, alushariduse olukorda ja looduskaitsealuste maade kompenseerimist.

Kell 14 – täiskogu istung
Päevakorras on 15 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 4 teisel ja 10 esimesel
1. Jätkub teisipäeval pooleli jäänud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Vabadussõja võidusamba rajamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (668 OE) esimene lugemine, millega moodustatava Riigikogu uurimiskomisjoni eesmärk on uurida Vabadussõja võidusamba rajamisega seotud tegevuste kooskõla seaduste ja lepingutega, tuvastada järelevalve korras ehituse asjaolud, teha omapoolsed järeldused ja esitada neist tulenevad ettepanekud Riigikogule ja valitsusele.
2. Kolmandal lugemisel on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), mille eesmärk on tagada pakendiettevõtjate valitsev mõju taaskasutusorganisatsiooni üle ning vältida nende sattumist jäätmekäitlejate kontrolli alla ning sellega kaasnevat võimalikku hinnatõusu.
3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (642 SE), mille eesmärk on eelkõige karistusseadustikus sisalduva regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. Seaduse vastuvõtmisel on oluline mõju ennekõike rahvusvahelistele majandussuhetele, kuna eelnõuga ühtlustatakse Eesti karistusõigus EL raamotsusega.
4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE), mille eesmärk on viia haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud ja infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega ning parandada haridus- ja teadusministeeriumi võimet andmeid süstematiseerida ja automatiseerida.
5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE), mille eesmärk on muuta isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne. Eelnõu teine eesmärk on korrastada õiguslikku regulatsiooni avaliku teabe seaduses, arhiiviseaduses ja riikliku statistika seaduses. Teiseks lugemiseks otsustas põhiseaduskomisjon kitsendada nende ametiisikute ja asutuste ringi, kellel on õigus juurdepääsupiiranguid kehtestada, jättes selle õiguse vaid otseselt riigi julgeolekuga tegelevatele ministeeriumitele ja nende allasutustele. Põhiseaduskomisjoni esitatud muudatusettepanek annab vastavalt kaitseministrile, siseministrile, kaitseväe juhatajale ja riigisekretärile õiguse tunnistada riigi julgeolekuga tegelevaid isikuid puudutav teave asutusesiseseks kasutamiseks. Teise komisjonipoolse muudatusena täiendatakse avaliku teabe seadust sättega, mis annab kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi ning nende valitsemisala asutustele õiguse tunnistada enda poolt koostatud analüüsid, hinnangud ja kokkuvõtted asutusesiseseks kasutamiseks juhul, kui need juba ei ole kaitstud riigisaladusega ja need puudutavad riigi kaitsevõimet ja julgeolekut. Kolmanda komisjonipoolse muudatusena antakse välisministeeriumile õigus kehtestada teabe juurdepääsupiirang kokku kuni 20 aastaks välissuhtlust puudutavatele dokumentidele, mis võivad kahjustada Eesti riigi huve. Algses eelnõu oli selline õigus ette nähtud kõigile välissuhtlusega tegelevaile asutustele, sh omavalitsustele.
6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE), mis näeb ette, et maksustamisel tuleb kohelda füüsiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasu sarnaselt juriidiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasuga. Sisuliselt tähendab see investeeringutulu maksustamise edasilükkamist kuni selle nö tarbimisse võtmiseni. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada. Eelnõu peaks muutma väärtpaberiinvesteeringud oluliselt atraktiivsemaks ka mitteprofessionaalidest väikeinvestoreile. Eelnõu oli Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel 23. jaanuaril 2008.
10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE), mis näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele vaid elektroonilises vormis ja sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Peamine arutelu põhiseaduskomisjoni istungil 9. veebruaril keskendus küsimusele, kas peaks säilitama Riigi Teatajat mõnes eksemplaris ka paberkandjal.
14. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja kergitab selle alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal. Eelnõu lähtub EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seatud eesmärgist tõsta elanikkonna tööjõuturult väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, s.o. 2001.aasta 59,9 aasta tasemelt 65 aastani. Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab peale 2026. aastat 5–10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist ja tähendab peale 2026. aastat 15 000–20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust.

NB!
Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Kohtumised, assambleed

Kell 10
– väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Türgi suursaadiku Aysenur Alpaslan’iga (ruum L253).
 
Kell 11.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul (Järvakandi Kultuurihallis).
* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste osaleb (17.02-18.02) Vilniuses Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tippnõupidamisel. Arutusele tulevad mõlema organisatsiooni käesoleva aasta prioriteedid, ühisseminaride läbiviimine, majanduse stabiliseerumise küsimused, suhete areng Euroopa Liidu uute naabritega.
* OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Paul-Eerik Rummo (17.02-20.02) ning liikmed Mart Nutt ja Toivo Tootsen (17.02-21.02) osalevad Austrias Viinis OSCE PA talveistungil. Päevakorra kohaselt toimub ka debatt olukorrast Afganistanis. 
* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) keskkonnakomitee esimees Aleksei Lotman osaleb (17.02-21.02) Bukarestis ENPA keskkonnakomitee väljasõiduistungil. Käsitletakse müra- ja valgussaaste probleeme, metsade jätkusuutlikkust, militaarjäätmete probleemi keskkonnas jpm.
* NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma osaleb (16.02-19.02) Pariisis NATO PA majandus- ja julgeolekukomitee ning OECD juhtkonna ühisistungil.
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside