Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 5 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad erakondade rahastamist, hobusekasvatuse arenguid ja Tori hobuste kasvatamist, hariduse rahastamist, energeetikat ja kütuseaktsiisi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 10 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 5 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele läheb valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE), millega täpsustatakse elektroonilise hääletamise korraldust valimistel. Olulisemate muudatustena näeb eelnõu ette eraldi elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamise, võrdsustab elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja, sätestab seaduse tasemel e-hääletamise süsteemi auditeerimise ja annab valijale võimaluse kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud (rakendub 2015. aastast). Samuti sätestab eelnõu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuse elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral.

2. Kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele läheb valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE), mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Välisriikide all peetakse silmas kõiki teisi, sh Euroopa Liidu, riike.

3. Teisele lugemisele ja lõpphääletusele tuleb Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (262 SE), millega ratifitseeritakse fondi asutamisleping. Fondi eesmärk on mobiliseerida lisaressursse, mis on liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad, põllumajandusarengu jaoks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmist ning tugevdada seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus. Fond võtab oma eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust.

4. Teisele lugemisele ja lõpphääletusele tuleb majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (249 SE), millega ratifitseeritava lepingu osalised kohustuvad tugevdama oma riigi eelarvedistsipliini, tõhustama liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ja parandama euroala juhtimist. Lepingu kohaselt hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarve puudujäägist ja seavad Euroopa Komisjonile ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhte sisemajanduse koguprodukti, mille kontrollväärtuseks on 3% ning riigivõla suhte SKPsse, mille kontroll­väärtuseks on 60% SKPst. Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1% asjaomase lepinguosalise SKPst. Lepinguosalisele, mille rahaühik on euro, määratud summad makstakse ESMi. Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

5. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), mille eesmärk on viia seadus kooskõlla EL õigusega. Samuti muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. Eelnõu on kavas viia kolmandale lugemisele 24. oktoobril.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE), mis loob eeldused äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Sellest tulenevalt muudetakse paberil peetava registri kohta käivaid sätteid ja kohandatakse neid selliselt, et nad sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile. Eelnõuga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste registriosakondade kandeavaldusi ja seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse trahvimäära 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

7. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), mille eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE), millega viiakse seadus kooskõlla EL õigusega. Eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad läbi religioosse traditsiooni kohaselt oma liikmete tarbeks loomade tapmist. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE), millega luuakse kohtujuristi institutsioon, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all.

10. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE), millega muudetakse advokatuuri senine kolmetasandiline liikmeskond kahetasandiliseks ja kaotatakse advokaadi vanemabi staatus. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning eelnõu jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami 28. veebruariks 2018. aastal. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks.

Kell 12Euroopa Liidu asjade komisjon

Eesti seisukohad 18. – 19. oktoobrini toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Andrus Ansip.

Kohtumised, konverentsid

Kell 10 – Riigikogu õiguskomisjoni liikmed kohtuvad Euroopa Justiitskoolitusvõrgustiku prokuröride vahetusprogrammi raames Eestit külastavate prokuröridega ja Eesti Riigiprokuratuuri esindajaga.

Kell 10 – Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed kohtuvad Saksamaa Brandenburgi Liidumaa teadus- ja kultuuriminister Sabine Kunst’iga ning teda saatva 19-liikmelise parlamendisaadikute delegatsiooniga (ruum L 262).

* Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb (16.10.19.10) Rootsis Lundis koorilaulu ideede ja praktikate alasel rahvusvahelisel konverentsil, kus ta esineb ka ettekandega „Kultuuri roll poliitikas“.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside