Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahvastikuminister Urve Palo. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 4 Riigikogu liiget. Haridus- ja teadusminister peab jagama selgitusi teadus- ja arendustegevuse ning kutsehariduse kohta. Keskkonnaminister selgitab looduskaitsereformi ning ranniku majandamise ja kaitsega seonduvat. Rahvastikuministrile küsimusi registreeritud ei ole.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 16 eelnõu, millest 5 on kolmandal, 8 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (281 SE), mille eesmärk on tagada leiutiste salajasuse kaitse ja luua patenditud leiutiste riiklikel mitteärilistel eesmärkidel kasutamise raamregulatsioon. Lisaks lahendatakse ilmnenud probleemid seoses tööstusomandi valdkonda puudutavate sätetega ning muudetakse sätted eesmärgipärasemaks.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu (299 SE), mille põhieesmärk on suurendada ühelt poolt töösuhete paindlikkust ja teiselt poolt kaitstust. Töösuhete paindlikkus tööturul peaks algataja hinnangul ergutama majandust tervikuna, samas kui kaitstus tagab osapoolte õiguste kaitse töösuhtes. Sellega taotleb eelnõu positiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Lisaeesmärk on seaduse selguse suurendamine ja halduskoormuse vähendamine, mis samuti aitab kaasa ühiskonnas eesmärgipäratute kulude ärahoidmisele töölepinguseaduse rakendamisel.

3. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE), mille on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate küsimuste lahendamine ning kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon nii teenust saavate inimeste kui ka teenuse osutajate jaoks arusaadavamaks.

4. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE), mille eesmärk on anda võimalus toetada neid üksikisikuid liitumistasude maksmisel, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus.

5. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE), mille eesmärk on kehtestada õiguslik alus relvastatud pardasaatjate määramiseks õhusõidukisse, et tagada õhusõiduki pardal turvalisus. Ühtlasi on reguleeritud protseduur, millega sätestatakse relvastatud pardasaatjast teavitamise kohustus.

6. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ eelnõu (394 OE), millega pikendatakse Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Iraagis kuni 2009. aasta 31. detsembrini.  

7. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu (379 SE), mille eesmärk on kiita heaks Albaania ja Horvaatia ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid. NATO Bukaresti tippkohtumisel 3. ja 4. aprillil 2008 lepiti põhimõtteliselt kokku Albaania ja Horvaatia ühinemises NATOga. Selleks, et NATO peasekretär saaks esitada neile riikidele ametliku ühinemiskutse, peavad praegused NATO liikmesriigid heaks kiitma Albaania ja Horvaatia ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid. Tegemist on NATO kuuenda laienemisega. NATOl on praegu 26 liikmesriiki.

8. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (362 SE), mille eesmärk on tunnustada nimetatud uurimiskomisjoni pädevust ja aidata sellega kaasa Euroopa Liidu antud lubaduste täitmisele ja rahvusvahelise humanitaarõiguse arengule. Uurimiskomisjon on iseseisev ja sõltumatu uurimisasutus, mille peamine ülesanne on uurida asetleidnud sündmuste faktilisi asjaolusid ja sellest lähtuvalt koostada raport koos soovitustega edaspidiseks käitumiseks relvakonflikti pooltele. Komisjon alustas oma tegevust 1992. aastal.

NB! Täielik päevakord asub siin

Istungid, foorumid


* Riigikogu liige Mart Jüssi osaleb Soomes Helsingis teaduslikul ümarlaual, kus käsitletakse kliimamuutusi ja mereimetajate kaitse korraldamist.

* NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Jürgen Ligi (14. – 17. dets.) ning liikmed Kadri Simson ja Sven Mikser (14.12-18.12)osalevad Ameerika Ühendriikides Fort McNairi’is Riiklikus Kaitseülikoolis (Washington DC) NATO PA atlandiülesel foorumil, kus on arutusel USA uue administratsiooni suhted atlandiülese julgeolekuga, Lähis-Ida käsitlus, üleilmsed majanduslikud väljakutsed, USA ja Venemaa suhted, terrorismivastane võitlus jpm.

 * Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt osaleb (15.12-19.12) Prantsusmaal Strasbourgis ECRI (rassismi ja sallimatuse vastane Euroopa komisjon) 47. plenaaristungil.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (16.12-17.12) Prantsusmaal Pariisis ENPA monitooringukomitee istungil. Arutusele tulevad Venemaa ja Gruusia vahelise konflikti tagajärgi käsitlev resolutsioon, Armeenia ja Albaania probleemid, monitooringu järgne dialoog Bulgaaria ja Türgiga jmt.

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside