Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad tervishoiupoliitikat ja sotsiaalhoolekannet; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 rakendamist; perepoliitikat, tööhõivet, kõrgharidust, patsiendi vaba liikumist Euroopa Liidus, kaevandusi ja venekeelseid koole.
 
Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 21 eelnõu, millest 4 on kolmandal, 12 teisel ja 5 esimesel lugemisel  
1. Jätkub Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutava maa vabastatakse samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel.
2. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE), millega langetatakse tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni. Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks välistatakse eelnõuga töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.
3. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE), mille eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, 18. juuni 2009, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalase töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.
4. Teisele lugemisele tuleb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (6 SE), millega alustatakse kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteemi loomist ja antakse õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Selle käigus antakse õppekavarühmadele kooliväliste ja sõltumatute ekspertide poolt sisehindamisele tuginev hinnang.
5. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (65 OE), millega nimetatakse tagatisfondi nõukogu liikmeks Riigikogu liige Peeter Laurson.
6. Esimesel lugemisel läheb lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine” eelnõu (66 OE), millega nimetatakse stabiliseerimisreservi nõukogust liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann, Inara Luigas, Taavi Rõivas ja Rannar Vassiljev.
7. Esimesele lugemisele tuleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (10 SE), mille eesmärk on vähendada kohtupidamisega seotud riigilõive. Algataja väitel kerkisid 1. jaanuaril 2009  riigilõivumäärad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks, piirates sellega isiku võimalusi oma õiguste kaitsmiseks.
8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (9 SE), mis viib Eesti seadused kooskõlla EL direktiividega. Viimaste eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus.
9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE), millega lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Teise etapi ettepanekud on algataja kinnitusel kavandatud esitada 2011. aasta jooksul.
10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE), millega tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Algataja kinnitusel on eelnõu koostamise eesmärk tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Teise lugemise käigus tegi komisjon eelnõule muudatusettepaneku, mille eesmärk on odavama hinnaga sigarettide enammaksustamise kaudu muuta need noortele kättesaamatumaks, suurendades fikseeritud maksumäära 46 eurolt 47,63 euroni ja vähendades proportsionaalset määra 34 protsendilt 33 protsendini sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
11. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE), mille eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.
12. Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil” eelnõu (59 OE), mis lubab kasutada kuni kolme Eesti kaitseväelast NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil ISLAPS (Icelandic Air Policing and Surveillance) tähtajaga 31. detsember 2013. Islandi õhuturbemissiooni näol on tegemist NATO liikmesriigi õhuruumi kaitse tagamiseks NATO liikmesriigi territooriumil läbi viidava operatsiooniga. Eestile sobib ISLAPSi operatsioonis osaleda sihitajatega, s.o pilootide maapealsete meeskonnaliikmetega, kes juhendavad hävituslendureid õhus. Eesti on osalenud Islandi õhuturbemissioonil sihitajatega eelnevalt kahel korral Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus 2009. ja 2010. aastal.
13. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE), mille peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi EL direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel.
14. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), mis tuleneb EL direktiividest ja selle eesmärk on parandada üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet ja tagada, et nendega peetakse nõu. Eelnõu teine eesmärk on tagada seaduse parem õigusselgus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus võeti vastu 12. jaanuaril 2005 ning seaduse kehtivuse jooksul on ilmnenud puudusi mõnedes sätetes, mis vajavad täpsustamist ja kaasajastamist.
15. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE), mis täpsustab EL õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.
16. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), millega muudetakse vedurijuhiloa saamise korda vastavalt EL direktiivile 2007/59/EÜ. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid ka kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse teostada konkreetsemat kontrolli hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.
17. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE), millega viiakse veeseadus vastavusse EL direktiividega. Nende eesmärk on tagada, et laborid, mille EL liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt veepoliitika raamdirektiivile (2000/60/EÜ artikkel 8) saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Laborite töö kvaliteedi tagamisel lähtub direktiiv katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlevast standardist EVS-EN ISO/IEC 17025, mis käsitleb laborite töö ja saadud analüüsitulemuste kvaliteedi üldnõudeid ning kvaliteedikontrolli süsteemi toimimise põhimõtteid.
 
18. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivide nõuded, mis puudutavad  välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Eelnõu täiustab Eesti välisõhu kvaliteedi riiklik seiresüsteemi (kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas), jagades riigi pindala välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava.
19. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivide nõuded. Viimaste eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Eelnõu näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis.
 
Eelnõud (51 SE), (40 SE), (43 SE), (6 SE), (45 SE), (48 SE), (25 SE), (27 SE), (55 SE), (56 SE) ja (57 SE) on kavas viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele neljapäeval, 16. juunil.

NB!
Täieliku ülevaate saamiseks tutvu ka Riigikogu päevakorra ja eelnõude seletuskirjadega.

Üritused, kohtumised, konverentsid

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Saksamaa parlamendi (Bundestagi) regionaalse majanduspoliitika alamkomisjoni delegatsiooniga.

Kell 11.30
– maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni liikmed kohtuvad Bundestagi regionaalse majanduspoliitika alamkomisjoni delegatsiooniga.

Kell 9.30
– maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva osaleb Tartus toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Eesti roll maailma toidusahvris – maaelu ja põllumajanduse areng pärast 2013. a“.

Kell 16
Ene Ergma tervitab vastseid Eesti Vabariigi kodanikke ja annab neile kätte kodakondsustunnistused (Riigikogu konverentsisaalis).
* Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb (13.06-15.06) Varssavis Friedrich Eberti Fondi korraldataval julgeolekukonverentsil „Euroopa tegutseb: teel uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri poole“, kus esineb ettekandega.
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside