Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad riigieelarvet, MISA tegevust ja personalipoliitikat, politsei seaduserikkumisi, jahimaade korraldamist ja uut jahiseadust, EASi, finantsperspektiivi, töökorraldust ja vastutust Politsei- ja Piirivalveametis, Eesti–Vene piirilepet ja Estonian Airi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 14 eelnõu, millest 3 on kolmandal, 8 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Jätkub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine, mis katkes teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu. Eelnõuga soovitakse täiendada seadustikku sätetega, millega piiratakse kuriteokoosseisude ringi, mille puhul on keelatud kokkuleppemenetluse kohaldamine. Samuti piiratakse süüdistatavate ringi, kellega karistuse määramisel kokkuleppemenetluses peetakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle. Algataja hinnangul mõjub kokkuleppemenetluste suur arv ja sellega kaasnevate karistuste leebus Eestis negatiivselt karistuspoliitika ennetavale mõjule ja ühiskonna õiglustundele. Õiguskomisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (248 SE), mille eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Eelnõus sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, sätestatakse lapseeas haigestunud isikutele senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Ka määratletakse sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina sotsiaalkindlustusamet.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiv 2011/90/EL, millest tulenevate muudatustega täpsustatakse reegleid krediidi kulukuse määra arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE), mille eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Praegu kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel tinginud valeandmete esitamise retseptikeskusesse. Ka lükatakse eelnõuga aasta võrra edasi regulatsioon, mille kohaselt peab perearst ja liiklusmeditsiini komisjon edastama mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed maanteeametile reaalajas tervise infosüsteemi kaudu. Vastavalt esitatud muudatusele jõustub nimetatud säte 19. jaanuaril 2014.

5.  Teisele lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Riigikogu otsus “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas” (285 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas 7 138 000 euro võrra, mis tuleb tasuda kogu ulatuses. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema kapitali suurendamiseks vajalikke toiminguid.

6. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE). Eelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot. Teiseks lugemiseks laekus eelnõule kokku 100 muudatusettepanekut, millest ükski komisjonis toetust ei leidnud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus ühe muudatuse, millega tehakse peamiselt tehnilisi täpsustusi ministeeriumide valitsemisalades.

7. Teisele lugemisele valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), mille eesmärk on tõsta alkoholiaktsiisi ajavahemikus 2013–2016  5% aastas ja suurendada seeläbi riigieelarve tulusid. Alkoholi aktsiisimäärade 5%lisel tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole.

8.  Teisele lugemisele tuleb kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE), millega lisatakse kaitseväele isikute kaitse ülesanne, nähakse ette õigus kasutada kaitseväge politsei abistamisel jõu kasutamise õiguseta ning muudetakse kaitseväe struktuuri ja luuakse uus struktuuriüksus kaitseväe juhataja vahetus alluvuses – NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, mis hakkab täitma praeguse Staabi- ja sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi ülesandeid.

9. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE), millega luuakse kohtujuristi institutsioon, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all.

10. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE), mille eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõuga eeldatav tulude mahu kasv on kuni 500 000 eurot aastas.

11. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE), millega viiakse seadus kooskõlla EL õigusega. Eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad läbi religioosse traditsiooni kohaselt oma liikmete tarbeks loomade tapmist. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

12. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE), millega soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla jms. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Kõige levinumaks näiteks on siin juhused, kus isikud üritavad nn ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Lisaks muudetakse eelnõuga konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontroll ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele 21. novembril.

13. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Teine eesmärk on viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

14. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE), mille eesmärk on seada taastuvatest allikatest ja soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Tarbijatele toob seaduse muutmine kaasa elektrienergia hinnas prognooside kohaselt taastuvenergia ja koostootmise tasu alanemise järgnevalt: 2012. aastal 0,97 €senti/kWh, 2013. aastal 0,80 €senti/kWh, 2014. aastal 0,84 €senti/kWh, 2015. aastal 0,82 €senti/kWh, 2016. aastal 0,90 €senti/kWh, 2017. aastal 0,83 €senti/kWh, 2018. aastal 0,81 €senti/kWh, 2019. aastal 0,77 €senti/kWh ja 2020. aastal 0,76 €senti/kWh.

Üritused, kohtumised

Kell 11 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub rahvaalgatusrühmaga Sindi pais esindajatega, kes annavad Riigikogu esimehele üle Sindi paisu likvideerimise toetuseks kogutud allkirjad.

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtub Mahtra Gümnaasiumi õpilastega.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (12.11-14.11) Pariisis ENPA monitooringukomitee ning poliitikakomitee istungitel.

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside