Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 7 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad julgeolekut, streike ja nende mõjusid, kultuuriinvesteeringuid, erimärgistatud kütust, subsidiaarsusprintsiibi rakendamist riigihalduses, õpetajate palka ja Eesti Kunstiakadeemia hoone ehitusperspektiivi.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 6 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 1 teisel ja 3 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE), mille eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kõnealune eelnõu näeb tähtajalise lepingu ülesütlemiseks ette kolmekuulise etteteatamistähtaja ja tähtajatu lepingu ülesütlemiseks kuuekuuelise etteteatamistähtaja, mis algataja hinnangul annab lepingupooltele võimaluse kohandada oma käitumist olukorras, kus on teada vähemalt ühe lepingupoole soov lepingut mitte pikendada. Seega on pooltel võimalik enne lepingu lõppemist koostada uus kollektiivlepingu projekt ja  alustada läbirääkimisprotsessi või püüda leida kokkulepet kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse pikenemise osas.

2. Kolmandale lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), millega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Eelnõuga nähakse ette ka nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel.

3. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), mille eesmärk on täiendada jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja tuua põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast välja jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu esimene osa hõlmab jäätmeseaduse täiendusi, millega laiendatakse tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega ja sisustatakse põllumajandusplasti mõiste. Jäätmeseadusesse lisatakse ka säte, mille rakendumisel saaks tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Eelnõu teine osa hõlmab pakendiseaduse täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega.

4. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE), mille eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuivõrd ka kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest. Eelnõu koostamisel on järjekindlalt arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust (tegevteenistus) ja kaitseväekohustust (ajateenistus ja reservteenistus), sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist jms.

5. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE), mille eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE), mille eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste registriga), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Samuti reguleeritakse rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses seni kaitseväeteenistuse seaduses olnud valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust.

Kohtumised, üritused

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Pärnu Pimedate Ühingu liikmetega.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Aavo Otsa Muusikastuudio 10. tegevusaasta kontserdil.

* Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel osaleb (12.03-14.03) Pariisis ENPA monitooringu- ja poliitikakomiteede istungitel. Poliitikakomitees on arutusel demokraatia kriis ja riigi roll tänapäeva Euroopas, populistlike liikumiste tõus ja selle ohud, religioossete kogukondade vastane vägivald, Afganistani narkokaubanduse ohud Euroopa julgeolekule, olukord Süürias jpm.

Riigikogu pressitalitus
 

 

Tagasiside