Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad kaitseminister Jaak Aaviksoo, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahandusminister Ivari Padar. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 10 Riigikogu liiget. Küsimuste esitajate järjekorra ja valdkonnad leiab siit.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras esimesel lugemisel on 5 valitsuse algatatud eelnõu.

1. Transpordi arengukava 2006-2013 raudtee valdkonna muutmise otsuse eelnõuga (163 OE) kiidetakse heaks “Transpordi arengukava 2006–2013” raudteevaldkonna muudatused. Muuhulgas muudetakse arengukava 1. peatükki „Eesti transpordi olukord”. Olukorra kirjeldus lähtus tingimustest, kus AS Eesti Raudtee oli eraomandis. Täiendatud versioon lisab sellele muutunud hetkeolukorra. Lisatud on ka viide Eesti Raudtee äriplaanis sisalduvale ümberstruktureerimiskavale. Kava eeldab, et 2009. aasta alguses jagatakse ettevõte kolmeks iseseisvaks äriühinguks – AS Eesti Raudtee ning kaks tütarettevõtjat, millest üks hakkab tegelema infrastruktuuri majandamisega ja teine kaubavedudega. Täiendatud on olukorra kirjeldust transiiti puudutavates lõikudes 1. peatükis. Arengukava ettevalmistamisel olid Venemaaga seotud ida-lääne suunalised transiidimahud pidevalt kasvavad. 2007. aastal on need mahud oluliselt vähenenud ning transiidi mahtusid puudutavad prognoosid on ümber tehtud.

2. Maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (189 SE) eesmärk on kõrvaldada puudused, mis ilmnenud peale maaparandusseaduse jõustumist 1. juulil 2003. Keerulisemad probleemid kerkisid esile maaparandusühistute liikmete määramisel. Kuna suurte maaparandussüsteemide korrashoidmine on võimalik ainult ühistegevuse kaudu, on eelnõus täpsemalt sätestatud maaparandusühistutesse puutuvat regulatsiooni. Eelnõus on täpsustatud ka maaparandussüsteemide määramise aluseid ja maaparandussüsteemide registrisse kantavaid andmeid. Üldsuse paremaks teavitamiseks maaparandussüsteemidest, millest valdav osa paikneb varjatult maa all, on planeerimisseaduse muutmisega sätestatud maakonna ja valla üldplaneeringutes maaparandussüsteemide kajastamise kohustus.

3. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (179 SE) eesmärk on korrastada liiklusalaste süütegude regulatsiooni, tõhustada sanktsioonisüsteemi ja muuta efektiivsemaks liiklusalaste süütegude menetlemine. Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uue väärteo eest kohaldatava põhikaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine, mida praegu määratakse lisakaristusena. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on eelnõu algataja hinnangul üks efektiivsemaid meetmeid liiklusalaste rikkumiste ärahoidmiseks. Lisaks nähakse eelnõuga ette võimalus konfiskeerida ka liisingauto kasutaja varaline õigus oma sõiduvahendile juhul, kui süüteo toimepanemise vahendiks oli ese, mida kasutati kasutuslepingu alusel. Praegu saab konfiskeerid vaid süüteo toimepanijale endale kuuluvat sõiduvahendit.

4. Riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) põhieesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustatakse kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Eelnõuga muudetakse piiriülese jälgimise regulatsiooni, laiendatakse piirivalveameti uurimispädevust ning loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks ka välisriigi kodaniku pass. Praktikas tekkinud probleemide pinnalt on eelnõuga täiendatud muu hulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud sätteid, mille puudustele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon oma hindamisraportis. Samuti muudetakse vangistuse täitmisele pööramise regulatsiooni, et vältida olukorda, kus jõustunud kohtuotsuse täitmisest on võimalik kõrvale hoiduda seaduse mitmetitõlgendamise tõttu.

5. Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse „Euroopa äriühingu põhikirja kohta” rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta kapitalinõuete direktiivi muutmise direktiiv. Selle direktiiviga lihtsustatakse ja ajakohastatakse kapitalinõuete direktiivi, et aidata kaasa äritegevuse tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisele, ilma et väheneks aktsionäride ja võlausaldajate kaitse. Seaduse kehtestamine võimaldab aktsiaseltsidel ja osaühingutel muuhulgas vabastada mitterahalise sissemakse hindamine audiitorkontrollist, kui mitterahalise sissemakse esemeks on teatud väärtpaberid, ja seeläbi vähendada mitterahalise sissemakse tegemisega seotud kulusid seoses audiitorarvamusega. Samuti nähakse ette, et juhul, kui ühing omandab aktsionärilt või osanikult vara kahe aasta jooksul registrisse kandmisest ja seda vara hinnatakse mitterahalise sissemakse hindamise reeglite kohaselt, tuleb sellise hindamisega seotud asjaolud teha äriregistris avalikuks.

Kohtumised

* Riigikogu liige Peeter Tulviste osaleb (13.02-16.02) Prantsusmaal Pariisis Rahvusvahelise Akadeemilise Liidu büroo koosolekul.

* Riigikogu sotsiaalkomisjoni delegatsioon eesotsas komisjoni esimehe Heljo Pikhofiga on (11.02-13.02) töövisiidil Brüsselis Euroopa Parlamendis. Toimuvad kohtumised Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri, parlamendi tööhõive ja sotsiaalküsimuste komisjoni esimehe Jan Anderssoni (Rootsi), Belgia Esindajatekoja sotsiaalkomisjoni, Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi üksuse juhi Robert Straussi, Eesti suursaadiku Belgias ja Luksemburgis Malle Talveti ning Euroopa Liidu juures Tiit Naberi ning Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololeiga. Sotsiaalkomisjoni delegatsiooni kuuluvad veel Jaan Kundla, Ott Lumi, Mai Treial, Marika Tuus, Tatjana Muravjova ja Taavi Rõivas.

* Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp osaleb (11.02-13.02) Austrias Viinis inimkaubandust käsitleval foorumil, mille korraldab Austria parlament. Otsitakse inimkaubanduse tekkimise põhjuseid ja analüüsitakse selle tagajärgi, samuti vaadeldakse parlamentide rolli inimkaubanduse vastases võitluses.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside