Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad finantsperspektiivi, elektrihinna tõusu, lastetoetusi, kultuuriinvesteeringuid, tööpuudust, Eesti Energia võimalusi ettevõtluse toetamisel, rahvaloendust ja transiidimaksu.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 13 eelnõu, millest 10 on kolmandal, 1 teisel ja 2 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE), mille eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Eelnõuga soovitakse luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Ka vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi: nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsioonis rahandusministeerium.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE),mille eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuivõrd ka tegevteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest. Eelnõu koostamisel on järjekindlalt arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust ja kaitseväekohustust (ajateenistus, reservteenistus ja asendusteenistus), sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist jms.

3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE), mille eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest.

4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE), mille eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste registriga), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Samuti reguleeritakse rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses seni kaitseväeteenistuse seaduses olnud valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust.

5. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE), mille eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust nii, et sõnastusest tuleks otseselt välja, et eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi eestkostja iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama ei pea ning piisab igas kuus kuluva summa välja toomisest. Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad seaduse § 194 lõike 2 kohaselt tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi.

6. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (200 SE), mille eesmärk on tagada spordi andmekogu andmete töötlemise ja andmekogu majutamise võimalikult kvaliteetne ja efektiivne tase, võimaldades selleks volitatud töötleja ülesannete üleandmise riigi osalusel asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sporditeabe kogumise, töötlemise ja haldamise pikaajaline kogemus.

7. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (223 SE), millega nähakse ette Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimine ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK  tegevuse lõpetamine. Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sh programmide ja projektide rakendamine. See annab ministeeriumile võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust.

8. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE), mille eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Ka täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetaud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal.

9. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE), mille eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile (TKE) antud õigusi, selleks et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. Seadusemuudatus paneb sotsiaalministeeriumile kohustuse tagada komisjonile vajalik korralduslik tugi ja võimaldab kaasata komisjoni tegevusse sotsiaalministeeriumi juriste ning eksperte, et suurendada komisjoni pädevust ja vältida hilisemaid vaidlusi. Ka annab eelnõu komisjonile õiguse eksperthinnangu andmiseks saada tervishoiuteenuse osutajalt lisaks dokumenteeritud andmetele (haiguslugu, tervisekaart) ka asjassepuutuva tervishoiuteenuse osutaja selgitusi.

10. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE), mille eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. Senise antidootide hankimise ja rahastamise skeemile (haigla ise hangib ning Eesti Haigekassa tasub selle eest ravikindlustuse eelarvest voodipäeva hinnas), luuakse täiendavalt riigi tagatud ja finantseeritud esmatähtsate antidootide reserv. Terviseameti nimekirja kantud tervishoiuteenuse osutajal on võimalus valida, kas taotleda nimekirja kantud antidoode Terviseametilt või hankida antidoodid ise ning saada hiljem hüvitust Eesti Haigekassast.

11. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE), millega ülevõetava direktiivi eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtjatena (edaspidi FIE) tegutsevate või nende tegevusele kaasa aitavate meeste ja naiste võrdne kohtlemine. Eelnõu tagab naissoost ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise ja nende ettevõtte tegevuses osalevate abikaasade võimaluse samaväärseks sotsiaalkaitseks. Võimalus samaväärseks sotsiaalkaitseks antakse formaalse töölepingu sõlmimise kohustuseta ja ettevõtjale antakse võimalus vähendada oma ettevõtlustulu ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa eest makstud sotsiaalmaksu võrra. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval, 14. juunil.

12. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (241 SE), millega minnakse üle maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile ning nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja kinnitusel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes.

13. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), mille eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole.

***

Maaelukomisjonis –  kell 12-13 on võimalik anda allkiri kolme Balti riigi ühisele petitsioonile, mis nõuab EL põllumajandustoetuste võrdsustamist. Allkirjade kogumist viivad läbi Eesti Põllumeeste Keskliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Üritused, kohtumised

Kell 20 – Riigikogu aseesimees Laine Randjärv osaleb Rahvadiplomaatia aktsiooni: Ülemaailmne Odessiitide Klubi esitleb: “Odessa sõidab Tallinna” avamisel ja Irina Apeksimova ja Timur Vedernikovi muusikute kontsertetendusel „Odessitka“ (Vene teatris).

* Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli ja liige Rainer Vakra osalevad (13.06-19.06) Brasiilias Rio de Janeiros 1. ülemaailmsel Rio agenda alasel seadusandjate tippkohtumisel.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser osaleb (10.06-15.06) Jordaania Hašimiidi Kuningriigis Ammānis NATO PA Vahemere ja Lähis-Ida töörühma väljasõiduistungil.

Riigikogu pressitalitus
 

 

 

Tagasiside