Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele haridus ja teadusminister Tõnis Lukas (peaministri ülesannetes), põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja  sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 3 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad ministri vastutust, sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu ning tervishoiutöötajate väljarännet.
 
Kell 14 täiskogu istung

Päevakorras
on  11 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 4 teisel ja 5 esimesel lugemisel.
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagihinna määramise aluseid ja seatakse hagi hinnale piirmäärad kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, ühisvara jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Eelnõuga täiendatakse hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel ning täiendatakse menetlusabi andmise regulatsiooni. Samuti täiendatakse asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (632 SE), mille eesmärk on täpsustada rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise korda, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise järelevalvet ja sanktsiooni subjektide õiguskaitset. Piisava õigusliku regulatsiooni loomine aitab rahapesu ja terrorismivastases võitluses kasutusele võtta võimalikud maksimaalsed abinõud, mis on olulised nii riigi maine kui ka riigi julgeoleku ja stabiilse rahanduskeskkonna tagamisel.
3.  Teisel lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused“ eelnõu (718 OE), mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse ja on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks. Käesolev dokument on julgeolekupoliitika aluste kolmas redaktsioon. 2001. aastal heaks kiidetud julgeolekupoliitika alused käsitles perioodi, mil Eesti valmistus saama NATO ja EL liikmeks. Nende eesmärkide saavutamine ja sellest tulenenud olulised muudatused Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses tingisid 2004. aastal vajaduse julgeolekupoliitika aluste uuendamise järele. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise algatamisel 2009. aastal lähtus Vabariigi Valitsus vajadustest koostada need NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu.
4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE), mille eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Peamine eesmärk on täpsustada heitkogustega kauplemise riigisisest korraldust rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisel ja elluviimisel. Defineeritakse ka rohelise investeerimisskeemi mõistet. Muudatused on algataja kinnitusel vajalikud selleks, et tagada Eesti seadusaktide ja rakendusskeemide võimalikult suur läbipaistvus ja arusaadavus. Lisaks tagavad muudatused heitkogustega kauplemistehingute professionaalse ettevalmistamise ja saadavate vahendite parema kasutamise. Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 13. mail.
5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE), millega sätestatakse aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aeg ja keeld seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Seoses ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise lõpetamisega vee- või õhusõiduki pardavarudele sätestatakse pakendiaktsiisi vabastus Eestist rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatava kauba pakendile. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõuga viiakse kooskõlla pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse pakendmaterjali liigitus.
6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE), mille eesmärk on kaotada piirangud, mis takistavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja luua hoiu-laenuühistute arenguks soodne õiguskeskkond, ning tugevdada hoiu-laenuühistute sotsiaalset kontrolli ja tagama sellega nende suurema usaldusväärsus. Eelnõuga sätestatakse selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon, s.t. vajalikud kapitali ja likviidsusnõuded, eelkõige tühistu liikmete ja klientide kaitsmise huvides, ning viiakse hoiu-laenuühistu seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga.  
7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), millega muudetakse inimgeeniuuringute seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda; samuti tehakse seadusesse üks normitehniline parandus.
8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE), mille eesmärk on sätestada objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale, et vältida pikki ootejärjekordi maanteel. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis võimaldab piiri ületaval isikul piiriületuse aega paremini planeerida ja kaotab vajaduse oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures.
9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE), mille eesmärk on sätestada ja jõustada direktiivi 2008/51/EÜ järgmiseks vajalikud õigusnormid ja lahendada praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust.
10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE), mille eesmärk on luua alus loomakaitseseaduses direktiivi 2007/43 harmoneerimiseks. Eelnõu kehtestab koolituse läbimise nõude broilerite pidamisega vahetult kokku puutuvatele isikutele. Samuti kehtestatakse nõue, et loomkatse läbiviija peab olema läbinud katseloomade kasutamise asjakohase koolituse või peab kaasama loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud muu isiku.
11. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), mille eesmärk on harmoniseerida Eesti õigus EL direktiividega ja luua võimalus turustada puuvilja- ja marjakultuuride seemet ja taimset paljundusmaterjali Euroopa Liidu siseturul, kehtestades selleks kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega vajalikud nõuded.

Üritused, kohtumised, konverentsid

Kell 10
– Riigikogu aseesimees Keit Pentus avab Riigikogu konverentsisaalis ettevõtlushariduse teemalise foorumi. Ettekannetega esinevad Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli ettevõtluse professor ja ettevõtluskeskuse juhataja Tõnis Mets ning õpilasfirmade esindajad.

Kell 10
– Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub arengukoostöö programmi raames Eestis õppevisiidil viibiva Moldova parlamendi välis- ja Euroopa integratsiooni komisjoni liikmega.

Kell 10.30
– Riigikogu esimees Ene Ergma kohtub Sloveenia suursaadiku Tone Kajzer’iga.

Kell 12.30
algab Toompea lossi Valges saalis Eesti parimate õpilasfirmade minimess, kus tutvustatakse oma tooteid ja teenuseid.
* Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tarmo Kõuts ning liikmed Kalev Kallo ja Imre Sooäär osalevad (9.05-12.05) Kreekas Ateenas WEU Assamblee seminaril „Euroopa mereseire” ja komiteede istungitel. Meretransport on üks Euroopa Liidu tähtsamaid transpordiharusid ja mereseire üks ELi prioriteetidest. Konverents on jaotatud neljaks istungiks, millest üht – piraatluse vastane võitlus kui eriline nähtus – juhatab Tarmo Kõuts kui merenduse spetsialist ja vastava teema raportöör assamblees. Teistel istungitel käsitletavad teemad on merenduse olukord: riskid, ohud ja seirevajadused, rahvusvahelised algatused: EL, NATO jt, Euroopa laevastike ja administratiivametite roll ning mereseireks vajalikud ressursid. Mainitud teemasid käsitlevad koos erinevate riikide parlamendisaadikutega ka rahvusvahelised merendusspetsialistid ning ELi, NATO ning USA sõjalaevastike tippjuhid.
 
* Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Liisa-Ly Pakosta (9.05-12.05) ja Heljo Pikhof (10.05-12.05) osalevad Leedus Vilniuses Läänemeremaade tööjõuvõrgustiku (Baltic Sea Labour Network) konverentsil „Koostöö jätkusuutlike tööturgude nimel”.
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside