Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kell 13 – infotund

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad laste kaitset, omavalitsuste tulubaasi, hädaolukorra seaduse rakendamist, kohalike omavalitsuste kohustuste võtmise piirangut, kultuuri rahastamist, tööpuudust Ida-Virumaal, kohtuliku menetluse kiirendamise meetmeid ja korruptsiooni.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras
on 10 eelnõu esimene lugemine.
1. Jätkub teisipäeval tööaja lõppemise tõttu katkenud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu (51 SE) esimene lugemine. Eelnõuga vabastatakse koduomanikud maamaksust linnas kuni 0,15 ha ja vallas kuni 2,0 ha ulatuses, tingimusel, et sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
2. Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine“ eelnõuga (49 OE) annab riik garantii Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Euroopa Investeerimispangalt võetavale 43 500 000 euro suurusele laenule. Laen on ette nähtud Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse ehitamiseks ning C- ja patoloogiakorpuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning meditsiinitehnika ostmise projekti rahastamiseks. Eelnõu kohaselt on riigigarantii suurus 52 200 000 eurot ja selle eest ette nähtud preemia 0,16% keskmiselt laenujäägilt aastas iga riigigarantii kehtivusaja kalendriaasta eest. Garantiileping kehtib alates selle sõlmimisest kuni 2035. aasta lõpuni.
3. Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (45 SE) peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi EL direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel.
4. Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE) näeb ette erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimist, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetused. Seaduse muutmine on kavandatud kahes etapis. Käesoleva seaduseelnõuga lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Muudatus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, soojuse ja elektrienergia tootmine ning põllumajandus. Teise etapi ettepanekud on algataja kinnitusel kavandatud esitada 2011. aasta jooksul.
5. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (40 SE) langetatakse tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni. Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks välistatakse eelnõuga töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.
6. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (42 SE) tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Algataja kinnitusel on eelnõu koostamise eesmärk tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale  2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine teenib ühtlasi ka tervisekaitse eesmärke.   
7. Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga (26 SE) ratifitseeritava lepinguga saab Eesti Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) liikmeks. Kuivõrd Eestis troopilist puitu ei kasva, saab Eestist tarbijaliige. ITTO loodi 1983. aasta troopilise puidu lepinguga (artikli 3 lõige 1) ning ta jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks ITTO nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng.
8. Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE) eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, 18. juuni 2009, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalase töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.
9. Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE) täpsustab EL õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.
10. Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (27 SE) muudetakse vedurijuhiloa saamise korda vastavalt EL direktiivile 2007/59/EÜ. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid ka kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse teostada konkreetsemat kontrolli hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.

Üritused, foorumid
* Riigikogu esimees Ene Ergma (31.05-1.06) ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas (31.05-3.05) osalevad Varssavis 6. Euroopa Venemaa foorumil. Analüüsitakse Venemaa majanduslikku ja poliitilist olukorda, Euroopa Liidu ja Venemaa koostööd, energiatööstuse küsimusi, samuti vaadeldakse Euroopa ja Venemaa rolli maailmamajanduses, arutatakse välispoliitilisi suundi, NATO – Euroopa Liidu – Venemaa suhteid pärast Lissaboni lepingu jõustumist, aga ka koostööd regionaalsel tasandil.
* Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb (1.06-4.06) Roomas Itaalia ühendamise 150. aastapäeva üritustel.
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside