|
|
|
Küsitluse meetod
Teemad:
- Rahulolu omavalitsuse tegevusega
- Kas omavalitsuse poolt pakutav teenuste hulk on piisav?
- Kokkupuuted riigi- ja omavalitsusasutuste tööga.
- Millised reformid tuleks Eestis lähiajal läbi viia?
- Kuidas avaldada mõju riigivõimule?
- Kas probleemide lahendamisega peaksid tegelema ametiisikud või inimesed ise?
- Millistes valdkondades võiks minna kohaliku omavalitsuse poolt osutatavad teenused üle äri- või mittetulundusühingule?
- Osalemine ja valmisolek osaleda omaalgatuslikes üritustes.
- Kuuluvus mittetulundusühingutesse.
- Kuidas peaksid riik ja kohalikud omavalitsused toetama elanike omaalgatust?
- Mis ei võimalda inimestel osaleda ühistegevuses?
Küsitluse meetod
Küsitlus leidis aset 29.novembrist 6. detsembrini. Kokku küsitleti 957 respondenti vanuses 15 kuni 74 aastat. Küsitlusvalimis olid proportsionaalselt oma tegelikule osakaalule esindatud kõik Eesti maakonnad ning linna- ja maarahvastik.
Küsitletavad leiti stardiaadressi meetodil, küsitletava valikuks konkreetselt aadressilt kasutati "noorema mehe" reeglit - st. esimesena paluti intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15 aastane. Kui mehi kodus ei olnud, küsitleti noorimat naist.
Pärast sisestamist kaaluti empiiriline valim vastavusse Eesti elanikkonna soolise ja vanuselise struktuuriga (Eesti Statistikaameti andmed 1. jaanuari 1999 seisuga). Selle tulemusel kujunes küsitletavate lõplik sotsiaal-demograafiline koosseis järgmiseks:
SUGU
naine |
53 |
mees |
47 |
VANUS
15 - 19 |
10 |
20 - 29 |
19 |
30 - 39 |
18 |
40 - 49 |
19 |
50 - 59 |
15 |
60 - 74 |
19 |
HARIDUS
alg - ja põhi |
17 |
kesk ja kesk-eri |
64 |
kõrgem |
19 |
KEEL
eesti |
70 |
vene ja muu |
30 |
ELUKOHT
Tallinn |
30 |
Tartu |
8 |
Narva, Kohtla-Järve |
9 |
Linn/maakonnakeskus |
15 |
Muu linn, alev |
22 |
Maa |
16 |
1. Rahulolu omavalitsuse tegevusega
Oma linna või vallavalitsuse tegevusega on väga või küllaltki rahul 40 protsenti küsitletutest, pigem ei ole või ei ole üldse rahul 27%. Ülejäänud vastajate rahulolu võib lugeda keskmiseks (vastusevariant "raske öelda" oli paigutatud skaala keskele).
Erinevaid omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid hinnates saavad kõrgemaid hinnanguid raamatukogude ja internetipunktide töö (3,52); arstiabi ja tervishoiukorraldus (3,45); haridus ja koolikorraldus (3,35).
Madalaimad hinded saavad avaliku korra tagamine (2,69) ning teede korrashoid ja liikluskorraldus (2,73).
Tabel 1
Keskmine |
rahul (%) |
ei ole rahul (%) | |
Valla- või linnavalitsuse tegevus tervikuna |
3,11 |
40 |
27 |
Raamatukogud ja internetipunktid |
3,52 |
54 |
12 |
Arstiabi ja tervishoid |
3,45 |
64 |
22 |
Haridus- ja koolikorraldus |
3,35 |
50 |
16 |
Informeerimine valla/linnavalitsuse otsustest |
3,05 |
40 |
31 |
Tingimused vaba aja veetmiseks |
2,97 |
39 |
37 |
Sotsiaalabi (toetuste maksmine, sotsiaaltöö) |
2,94 |
29 |
29 |
Ettevõtluse nõustamine |
2,82 |
9 |
19 |
Õigusabi korraldus |
2,82 |
14 |
23 |
Informeerimine seaduste muutmise kavadest Riigikogus ja valitsuses |
2,81 |
27 |
36 |
Täiskasvanute koolitus, ümberõpe |
2,78 |
14 |
27 |
Teede korrashoid ja liikluskorraldus |
2,73 |
37 |
49 |
Avaliku korra tagamine |
2,69 |
32 |
49 |
Joonis 1 Rahulolu omavalitsuse tegevuse erinevate külgedega
Neto iseloomustab, mitme protsendi võrra ületavad positiivsed hinnangud negatiivseid (ja vastupidi).
2. Kas omavalitsuse poolt pakutav teenuste hulk on piisav?
Joonis 2
Väike ülekaal on nende vastajate poolel, kes leiavad, et omavalitsuste poolt pakutavate teenuste hulk on liialt väike. Sellisel arvamusel on 32% vastanutest, samal ajal kui teenuste hulka peab piisavaks viis protsenti vähem vastajad ehk 27%. Vaid 6% arvates on mõningad pakutavatest teenustest üleliigsed. Kolmandik vastajaid ei oska oma arvamust öelda. Kõrgemad ootused omavalitsuste poolt pakutavatele teenustele on kodakondsuseta muulastel, keskmisest väiksema sissetulekuga vastajatel Narvas ja Kohtla-Järvel ning maapiirkondades.
Ootuspäraselt on arvamus teenuste hulgast seotud rahuloluga omavalitsuse tegevusega - kui valla- või linnavalitsuse tegevusega rahulolematutest vastajatest peab teenuste hulka ebapiisavaks 44%, siis rahulolijatest vaid 26%.
Tabel 2
OV tegevusega rahul |
ei ole OV tegevusega rahul | |
Teenuseid liiga vähe |
26% |
44% |
Teenuseid piisavalt |
38% |
16% |
Mõned teenused pole vajalikud |
6% |
9% |
3. Kokkupuuted riigi- ja omavalitsusasutuste tööga.
Ehkki aasta jooksul on linna- või vallavalitsusse või linna või maakonna ametiasutustesse asja olnud ligi 70 protsendil küsitletutel (või nende pereliikmetel), on enamik neist piirdunud ühe-kahe külastusega.
Joonis 3
Kolm kuni viis korda on pidanud ametiasutustesse pöörduma 15% ning kuus ja enam korda 10% küsitletutest. Kontakte linna/vallavalitsuse ning ametiasutustega tuleb harvemini ette mitte-eestlastel/ mittekodanikel: 40% muulastest ja ligi pooltel Eesti kodakondsust mitte omavatest vastajatest pole aasta jooksul kordagi olnud põhjust kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse poole pöörduda.
Kõige tihedamad suhted omavalitsusasutustega on maal ja väikelinnades - vastavaid asutusi on kolm või enam korda külastanud üle 40 protsendi maa- ja 30% väikelinnade elanikest.
Kuna kokkupuuteid kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega on vähe, kurdavad suhteliselt vähesed vastajad ametnike halva töö üle. Siiski on viiendikul kõigist vastanutest tulnud viimase aasta jooksul kogeda mõne riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kehva tööd. Neljal vastanul kümnest pole seda ette tulnud, sama suurel osal vastanutest on aga põhjust nurisemiseks olnud harva või väga harva.
Kui vaadata vastavaid arve nende vastajate puhul, kellel on olnud sagedamini ametivõimude juurde asja, pole pilt enam nii rõõmustav - ametnike kehva tööd märgib siin juba tervelt kolmandik vastajaist.
Tabel 3
Kui sageli olete kogenud kehva tööd viimase aasta jooksul |
Külastamise sagedus viimasel aastal |
KOKKU | |||
üldse mitte |
1-2 korda |
3 ja enam | |||
RIIGIASUTUS |
Üldse mitte |
60% |
34% |
23% |
39% |
Harva |
27% |
45% |
44% |
39% | |
Sageli |
12% |
21% |
33% |
21% | |
KOHALIK OMAVALITSUS |
Üldse mitte |
63% |
29% |
23% |
38% |
Harva |
24% |
47% |
46% |
40% | |
Sageli |
9% |
23% |
31% |
20% | |
Põhjusi, miks ametnike töö jätab paremat soovida, võib olla mitmeid.
Pea võrdne hulk vastajaid arvab, et ametnikud kas ei soovigi paremini tööd teha (27%) või ei oska paremini tööd teha (25%). 18 protsenti arvab, et ametnikud küll soovivad ja osakvad paremini töötada, kuid nende töökoormus on sedavõrd suur, et neil ei jätku selleks lihtsalt aega.
Vaid 11 protsenti vastajatest väidab, et neil pole olnud põhjust ametnike tööga mitte rahul olla.
4. Millised reformid tuleks Eestis lähiajal läbi viia?
Kui välja arvata valitsuskulude kokkuhoiule suunatud ministeeriumide arvu vähendamine, on kõik teised valitsuse poolt välja pakutud reformikavad avalikule arvamusele vastumeelsed.
Politseinike ja õpetajate arvu kärpimine ning koolide arvu vähendamine kohtavad kõik enam kui 70 protsendi vastanute vastuseisu. Valdade arvu vähendamine on vastumeelne 41 protsendile. Positiivne suhtumine domineerib lisaks ministeeriumide arvu kärpimisele veel ka osade ministeeriumide üleviimise suhtes teistesse linnadesse.
Joonis 4
5. Kuidas avaldada mõju riigivõimule?
Küsimustikus välja pakutud üheksat võimalust avaldada omapoolset mõju riigivõimu tegevusele on kasutanud vähesed vastanutest. Kõige sagedamini on külastatud vastavaid ametiisikuid (9%) või kohtutud omavalitsuse volikogu liikmetega (9%).
Kasutamissageduselt järgmiseks vormiks on kohtumine Riigikogu liikmetega ja pöördumine ajakirjanduse poole (6%).
Need numbrit kinnitavad, et erilise aktiivsusega oma probleemide teadvustamisel otsustajate ees Eesti elanikkond silma ei paista.
Joonis 5
Ülalnimetatud nelja võimalust ollakse ülejäänutest sagedamini valmis vajaduse korral siiski kasutama: volikogu liikmete jutule on valmis minema 57%, vastavate ametiisikute poole pöörduma 50% küsitletutest. Riigikogu liikmete ja ajakirjanduse poole on valmis pöörduma vastavalt 44 ja 43 protsenti. Kõige madalam on valmisolek kirjutada Riigikogu liikmetele või ministritele (72% seda ei teeks), kirjutada valitsusasutustele (65%) ja osalema protsestimiitingutes (65%).
6. Kas probleemide lahendamisega peaksid tegelema ametiisikud või inimesed ise?
Joonis 6
Mart Laar kogus oma esimesel peaministriks oleku ajal palju miinuspunkte sellega, kui kuulutas, et riik aitab vaid neid, kes ise ennast aitavad. Tundub, et tänaseks hakkab valitsev mõttelaad muutuma selles suunas, et üha rohkem inimesi peab õigeks inimeste endi kaasalöömist oma probleemide lahendamisel.
Osalemist toetav mõttelaad on iseloomulik rohkem eestlastele ja kõrgharidusega vastanutele. Aktiivsemad paistavad olema madalama sissetulekuga vastanud - need, kellel keskmine sissetulek pere liikme kohta alla 2000 krooni. Suurema sissetulekuga vastajad toetavad rohkem mõtteviisi, et igaüks tegelegu oma tööga ning ühiskonna probleemidele lahenduste otsimine jäägu poliitikute ja ametnike mureks.
Sellele küsimusele antud vastused jagavad vastajad kahte, oma aktiivsusvalmiduse poolest erinevasse gruppi.
Näiteks eelmises peatükis vaadeldud erinevaid võimalusi riigivõimule oma soovide esitamiseks kasutavad need vastajad, kes peavad inimeste kaasalöömist oluliseks, märksa sagedamini kui need, kes seda vajalikuks ei pea.
Tabel 4
On teinud v. valmis tegema |
inimesed peaksid osalema |
Probleeme lahen-dagu ametnikud |
Kohtuma volikogu liikmetega |
73% |
61% |
Külastama vastavaid ametiisikuid |
67% |
57% |
Kaebama kahjutekitanud ametnik kohtusse |
61% |
45% |
Pöörduma ajakirjanduse poole |
57% |
45% |
Kohtuma Riigikogu liikmetega |
55% |
48% |
Avaldama survet a/ü kaudu |
53% |
44% |
Osalema protestimiitingutes |
39% |
29% |
Kirjutama valitsusasutusele |
37% |
28% |
Kirjutama RK liikmele või ministrile |
32% |
19% |
7. Millistes valdkondades võiks minna kohaliku omavalitsuse poolt osutatavad teenused üle äri- või mittetulundusühingule?
Üheteistkümnest välja pakutud valdkonnast võis vastaja valida kuni kolm. Kahjuks jäi küsimustiku koostajail kahe silma vahele võimalus, et vastajad võivad teenuste üleminekut üldse mitte soovitavaks pidada. Mõned vastajad pidasid seda vajalikuks ankeedis ka ära märkida, kuid selliste arvamuste täpne osakaal vajab edaspidi selgitamist.
Kõige laialdasemalt peetakse võimalikuks, et kohaliku omavalitsuse asemel tegeleksid äri- või mittetulundusühingud vaba aja veetmise, sh. sportimisvõimaluste loomisega kohalikule elanikkonnale (54%).
Järgnevad täiskasvanute koolitus (34%) ja ettevõtluse nõustamine (32%) ja seejärel raamatukogu ja internetipunktide töö korraldamine (28%). Võrdselt toetatakse õigusabi korralduse (24%) ja avaliku korra tagamise (25%) üleminekut äri- või mittetulundusühingute kätte.
Joonis 7
Kõige vähem peavad inimesed võimalikuks, et keegi teine peale omavalitsuse võtaks enda kanda elanikkonna teavitamise riigi- ja omavalitsusaasutuste otsustest (8%) või siis hariduselu ja koolikorraldusega seonduvad kohustused (10%).
8. Osalemine ja valmisolek osaleda omaalgatuslikes üritustes.
Kõige enam on vastajad osalenud seltside ja klubide korraldatud üritustel (48%). Järgnevad võrdse sagedusega osalemine linna/valla heakorrastustöödel (31%), oma kodukoha kooli abistamisel (30%) ja isetegevuslike kultuuriringide töös (30%).
Vähem on kaasa löödud erakondade tegevuses või nende valimiskampaania organiseerimisel (8%) ning korrakaitse organiseerimisel (6%).
Joonis 8
Valmisolek tulevikus osaleda on kõige suurem seltside ja klubide korraldatud üritustel (47%), heakorrastustöödel (38%), heategevuses (35%), kodukoha kooli abistamisel (33%). Madalam on valmisolek kaasalöömiseks erakondade tegevuses (10%) ja korrakaitse organiseerimisel (9%).
Rahaliselt ollakse kõige enam valmis toetama heategevust (35%) ning oma kodukoha kooli (24%). Kõige madalam on valmisolek rahastada erakondade tegevust (2%).
Ka selle küsimuse juures oleks küsimustiku koostajad pidanud olema ettenägelikumad ja andma vastajale võimaluse öelda, et ta ei oleks valmis üldse rahalist toetust osutama. Mitmed vastajad lisasid ankeeti omalt poolt vastuseks, et neil puuduvad selleks majanduslikud võimalused.
Joonis 9
9. Kuuluvus mittetulundusühingutesse
Kõige levinum on kuulumine korteri-, suvila- või tarbijaühistute liikmeskonda (28%).
Küllalt suur osa vastanutest osaleb ka hobi- ja vaba-aja klubides (11%), isetegevuslikes
laulu-, tantsu- ja pillimänguansamblites (12%) või spordi- ja kehakultuuriseltsides (10%).
Ametiühingutesse ning eriala- ja kutseliitudesse kuulub vastavalt 11% ja 7%, õpilas ja üliõpilasorganisatsioonidesse 6% vastanutest.
Neli protsenti küsitletutest kuulub rahvuslikesse kultuuriseltsidesse, haridus-, teadus ja koolitusseltsidesse, usuorganisatsioonidesse.
Muudesse mittetulundusühingute alaliikidesse kuulub kolm ja vähem protsenti küsitletutest.
Tabel 5
Korteri-, suvila-, tarbijaühistud |
28% |
Laulukoorid, tantsuansamblid |
12% |
Hobi- ja vaba-aja klubid |
11% |
Spordi- ja kehakultuuriseltsid |
10% |
Ametiühingud |
11% |
Eriala- ja kutseliidud |
7% |
Õpilas- ja üliõpilasorganisatsioonid |
6% |
10. Kuidas peaksid riik ja kohalikud omavalitsused toetama elanike omaalgatust?
Kõige olulisemaks peetakse rahalist toetust (68%) või siis riigi v. omavalitsuse poolt ruumide, telefonide, arvutite, elektri jms. tasuta kasutamise võimaldamist (66%). Olulisuselt järgmise abinõude paari moodustavad maksusoodustused ning tasuta nõustamine v. koolitus (vastavalt 52% ja 51%). Tähtsaks peetakse ka avaliku tunnustuse osutamist (44%) ning sponsorluse soodustamist (37%). Kõige ebaolulisemaks peetakse täiendavate maksude sisseviimist (7%), üsna vähe usku on ka nõuandva kogu loomisesse Vabariigi Valitsuse juures (14%). Selle küsimuse juures on huvitavad erinevused Mittetulundusorganisatsioonide foorumi osavõtjate hulgas tehtud küsitlusega.
Joonis 10
Kui elanikkond tervikuna seab esiplaanile riigipoolse materiaalse abi, siis mittetulundusühingute liikmete ootustes tõuseb esikohale hoopis moraalne toetus, st. mittetulundusühingute avalik tunnustamine. Erinevalt elanikkonna üldisest arvamusest pidasid foorumist osavõtjad küllalt oluliseks ka nõuandva kogu loomist Vabariigi Valitsuse juures.
Ühtviisi ebapopulaarseks on nii foorumil osalenute kui kogu elanikkonna silmis uute maksude kehtestamine mittetulundusühingute poolt algatatud ürituste rahastamiseks.
11. Kas turvalisuse tagamises osaleksite ise või maksaksite firmale?
Selgitamaks välja vastanute valmisolekut osaleda ise kohaliku elu probleemide lahendamisel, esitasime alljärgneva küsimuse:
"Kui Teil oleks vaja valida, mida teha oma vara kaitsmise nimel - kas asuda valvesse koos teiste asjasthuvitatutega või maksta raha firmale, mis tegeleb turvalisuse tagamisega, siis millist valikut te eelistaksite?"
Joonis 11
27% vastanutest eelistaks maksta firmale, 26% aga teeks niii seda kui teist. 21% oleks valmis ise turvalisuse tagamises osalema.
Ootuspäraselt on suurem valmisolek oma turvalisust ise tagada meeste hulgas. Küllaltki oluline seos on sellele küsimustele antud vastustel vastaja vanusega.
Tabel 6
15 - 19 a. |
20-29 a. |
30-39 a. |
40-49 a. |
50-59 a. |
60 ja rohkem | |
Eelistaks maksta firmale |
43% |
36% |
29% |
28% |
21% |
10% |
Eelistaks ise osaleda |
16% |
15% |
19% |
19% |
28% |
29% |
12. Mis ei võimalda inimestel osaleda ühistegevuses?
Joonis 12
Kõige olulisemaks põhjuseks, mis ei võimalda inimestel osaleda ühistegevuses, peetakse ressursside vähesust - ühelt poolt majanduslike võimaluste piiratust ehk rahapuudust ja teiselt poolt ajanappust, sest töö ja perekonna kõrvalt ei jää selleks lihtsalt aega. Mõlemat nimetatud tegurit peab oluliseks 71% küsitletutest. Kõige olulisema põhjusena tuuakse esile siiski majanduslikud põhjused (29%), ajanappust peab tähtsaimaks 19%.
Olulisuse poolest järgnevad kohalike omavalitsuste ja riigi vähene toetus elanike algatusele (60%), julguse ja ettevõtlikkuse vähesus (55%), teadmiste ja oskuste vähesus (54%) ning laiskus ja mugavus (53%).
Kõige olulisemate tegurite valikul aga peetakse kolmandana tähtsaks just viimast - laiskust ja mugavust (11%).
Esitatud tegurite hulgas vähemoluliseks peetakse tunnustuse vähesust, elukoha kaugust keskusest ning ümberkaudsete inimeste ükskõikset või halvustavat suhtumist.
13. Lisad
Käesoleva aruande lisades (kättesaadaval majandus- ja sotsiaalinfoosakonnas) on esitatud:
1 - andmetabelid elanikkonna küsitlustulemustega kaheksa sotsiaal-demograafilise taustparameetri lõikes (emakeel, kodakondsus, sugu, vanus, haridus, elukoht, kuu keskmine sissetulek pere liikme kohta, regioon).
2 - küsitlemiseks kasutatud ankeet
* * *
Alus Teie õigetele otsustele!