Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus tutvustab Tallinna Ülikool Riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringut Eesti Aasia-suunalisest võimekusest avalikus sektoris ja ettevõtete ootuseid sellele.

Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ning Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Aasia Uuringute Kompetentsikeskuse koostöös valminud uuring nendib, et kokkuvõttes on Eesti ametkondade Aasia-suunaline institutsionaalne võimekus habras.

„Uuring leiab, et liiga vähe on tegevuste vahelist sünergiat, koordineeritust, mida Aasia-poliitika pikaajalisus vajaks. Aasias positsioonide loomine ja kinnistamine võtab lihtsalt aega,“ ütles uuringu tulemusi kommenteerides väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Uuring leiab, et puudu on omavahel kokku lepitud selge strateegiline alus mitmete oluliste küsimuste lahendamiseks. Samuti on puudu nii inimestest, kes tunneks regiooni eripära, kui ka teadmistest ja finantsidest. Aasia suunast huvitatud ettevõtete kriitiline mass on väike ning Aasia-alaseid koostöövõimalusi naaberriikidega nagu Soome ja Rootsi või teiste Euroopa Liidu riikidega pole piisavalt arendatud.

Uuringu tegijad pakuvad Eesti Aasia-poliitika edasiarendamiseks välja kolm valikut: ambitsioonikas integreeritud Aasia poliitika, võrgustikupõhiselt kujundatav ja realiseeritav Aasia-poliitika või Aasia suuna arendamine teiste poliitikate ja nende meetmete raames ilma eraldiseisva ja laiapõhjalise Aasia strateegiata.

Olulisimaks poliitikasoovituseks on seejuures lähiajal langetada otsus, millist arenguteed mööda tahetakse ja peetakse võimalikuks jätkata, et tuua tagasi selgus Eesti Aasia-poliitikas taotletavate eesmärkide osas.

Uuringust selgub, et oluline on mõista ja aktsepteerida Aasia-suunalise poliitika pikaajalisust. Kiire edu saavutamise lootus pingestab kogu Aasia-suunalist tegevust ning vähendab vajalikku järjepidevust, mida Aasia kultuuriruumi ja äritavade eripära eeldab. Tulenevalt pikavinnalisusest ei ole Aasia-suunaline tegevus käsitletav alternatiivina mingile teisele tegevussuunale või poliitikale.

Nii näiteks ei tuleks Aasia turge käsitleda kui alternatiivturge Venemaa turgudele, vaid kui iseseisvat lisaturgu, kuivõrd kiire ümberorienteerumine Aasia suunale ei ole võimalik, seisab uuringus.

Hoolimata arenguvalikust on oluline, et erinevad osapooled seda valikut teadvustaks ning kaasneks ka ettevõtete omavahelist kooperatsiooni toetav tegevus.

Uuringu jaoks tehti ekspertintervjuud Aasia-suunalise tegevusega seotud avaliku sektori ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Lisaks intervjuudele viidi Aasia-suunast huvitatud ettevõtete seas läbi ankeetküsitlus.

Uuringu tutvustus toimub Riigikogu konverentsisaalis

Tagasiside