Riigikogu toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekanded tegid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Paet rõhutas, et ettekande keskmes on inimeste teenistuses olev välispoliitika. Inimõigused ja väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes, olgu selleks julgeolek või Euroopa-poliitika, majandus- või konsulaarvaldkond. Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile juba 95 aastat olnud ja on edaspidigi põhimõtteline hoiak ning eesmärk, selgitas välisminister.

Välisminister tegi põhjaliku ülevaate Eesti välispoliitilisest tegevusest ja selle prioriteetidest. Paet märkis, et Läänemere piirkonna julgeolek on stabiilne, kuid vajab tervikuna tugevdamist. Põhjala on kvaliteetne kaubamärk majanduse ja rahanduse küsimustes. Peame kogu piirkonnas seadma sama julgeolekueesmärgi. Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem seotuna alliansiga, ütles ta.

Põhja-Euroopa on majanduslikult ja rahanduslikult tugev. Oleme konkurentsivõimelisemad, stabiilsemad ja kiirema kasvuga kui ülejäänud Euroopa. Aga see ei tähenda, et kõik on ideaalne. Meil siin Põhjalas läheb paremini kui mujal. Kuid ka meil ei lähe nii hästi, nagu tahaksime. Oluline on veelgi tihedam piirkondlik koostöö. Järgmisel aastal on Eesti Balti koostöö eesistuja, koordineerib NB8 tööd ja juhib Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus Põhjala ja Balti riikide tihedamatele sidemetele kaasa aidata, ütles välisminister.

Paeti sõnul peame töötama selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetab meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. Tähtsam kui vorm, tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt, on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me oma inimeste huvide ja õiguste eest seisame. Aga ka kogu Euroopa huvide eest, toonitas ta.

Venemaaga on Eesti suhted arenevad ja töised. Lähtudes Riigikogu ettepanekust, oleme alustanud uusi konsultatsioone piirilepingu teemal. Viimasel ajal oleme sõlminud pensioni- ja piiri läbilaskepunktide lepingud ja tagasivõtu rakendusprotokolli. Edasiminekuid on ka kõrgharidus-, piiriülese koostöö ja hädaolukorra lepingutega. Valitsus on huvitatud partnerlussuhte arendamisest Venemaa ja kogu Euroopa Liidu vahel. Toetame uue laiahaardelise suhete aluslepingu sõlmimist.

Paeti sõnul on ta tänulik Riigikogule ja avalikkusele osalemise eest aruteludes Eesti võimaluste üle Aasias ja mujal. Riigikogus toimus Aasia arutelu ja valitsus võttis sügisel vastu Aasia programmi. Mis on ühtlasi hea jätk konkreetsete tegevuste arendamisele, tõi välisminister esile.

Mihkelson andis põhjaliku ülevaate väliskomisjoni tegevusest ja panusest Eesti välispoliitika arendamiseks.

Mihkelson märkis, et Riigikogu väliskomisjon on järjekindlalt panustamas meie välispoliitilisse debatti ja tegevustesse raportite, soovituste ning valitsuse välispoliitilise tegevuse pideva järelevaatamise kaudu. Viimastest näidetest olgu siin viidatud läinud kevadel avaldatud Aasia strateegia raport ning Eesti välisesinduste võrgustiku analüüs koos soovitustega valitsusele. Samuti on selgelt tunnetatav väliskomisjoni panus aruteludes, mida on viimasel ajal peetud Eesti-Vene piiriküsimuse üle.

Mihkelson tõi esile, et Riigikogu väliskomisjon on aastate jooksul kaasanud erinevatesse aruteludesse meie mõttekodade analüütikuid ja nende soovitusi. Neist värskeimat, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse 65-leheküljelist raportit Läänemere piirkonna julgeolekualastest väljavaadetest aastani 2020 tutvustati läinud aasta 15. novembril Toompeal korraldatud seminaril. Kõik seni tellitud analüüsid on kättesaadavad ka väliskomisjoni koduleheküljel.

Mihkelson rõhutas, et väliskomisjon on oma töös süvitsi keskendunud erinevatele aktuaalsetele teemadele, mis on olulised meie välis- ja julgeolekupoliitika sihte silmas pidades. Läinud aastal päädis Aasia strateegia teema käsitlemine vastavasisulise raporti koostamise ja soovituste esitamisega valitsusele, mida arutasime möödunud kevadel ka Riigikogu täiskogu istungil. Ta lisas, et Aasia riikide tähtsus globaalses majanduses ning poliitikas on kiirelt kasvav trend, mistõttu jätkab väliskomisjon aktiivselt raportis puudutatud küsimuste põhjalikumat käsitlemist Eesti huvide seisukohalt lähtudes.

Mihkelson selgitas, et väliskomisjon tegutses eelmisel aastal selle nimel, et taaskäivitada parlamentaarne dialoog Venemaa kolleegidega. Mihkelson märkis, et eelmisel aastal arutas väliskomisjon mitmel oma istungil Eesti-Vene kahepoolsete suhete hetkeseisu ning otsustas oktoobris kõigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude nõusolekul soovitada valitsusele võtta vastu Venemaa ettepanek alustada piirikonsultatsioone. Seejuures anti valitsusele väga selge mandaadiulatus: “Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikide, sealhulgas Venemaaga”, toonitas väliskomisjoni esimees.

Mihkelson märkis, et Riigikogu parlamentaarne diplomaatia ei piirdu mõistagi üksnes väliskomisjoni või parlamendi esimehe tegevusega. Väga olulist rolli mängivad välisdelegatsioonid, kes töötavad erinevates rahvusvahelistes parlamentaarsetes assambleedes.

Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa, Margus Hanson, Andres Herkel ja Sven Mikser.

Istungi stenogramm.