Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti ja Euroopa Liidu põhiseaduslik korraldus ja tulevik ning Euroopa Liidu konkurentsivõime ja roll üleilmses majandusruumis.

„Puudujäägid Euroopa konkurentsivõimes on meile ammu teada, aga see viis, kuidas me üritame sellest välja tulla, on väga kobav ja aeglane. Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt on oluline, et ei jätkataks viimastel aastakümnetel traditsiooniks saanud toimimist, kus inimeste kaasatus ja nende huvid demokraatlikesse protsessidesse on jäetud tahaplaanile ja protsesse juhitakse nii-öelda eliidi tarkusega. Seni, kuni meie kodanikel puudub arusaamine, mis on Euroopa Liit või kuidas nad suudavad mõjutada näiteks ühe või teise voliniku tegevust kuni selleni välja, et ta tagasi kutsuda, seni jääbki Euroopa Liit neile millekski abstraktseks. See võib lõpuks välja viia selleni, et ühel hetkel oleme me väga tõsises põhiseaduslikus kriisis,“ ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti huvides avatud ja maailmas konkurentsivõimeline Euroopa Liit. „Ma pean õigeks kiiret ning otsustavat tegutsemist vabakaubanduslepingute sõlmimisel USA ning Aasia riikidega. Vabakaubanduslepete üle läbi rääkimine on üks valdkondi, kus Euroopa Liit peab suutma rääkida ühel häälel.“

Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise jaTallinna Tehnikaülikooli Euroopa õiguse professor Tanel Kerikmäe arutlesid Euroopa Liidu ja Eesti põhiseaduse suhte teemal. Kerikmäe sõnul ei tohiks õigusriiklust määratleda eksklusiivselt EL tasandilt, vaid see peaks kujunema läbi argumentatsiooni ja EL-sõbraliku õiguspoliitika, kus ei unune liikmesriigi enda põhiväärtused. Madise selgitas, et Eesti tohib rahvahääletusel vastu võetud otsuse alusel kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu, ent seda vaid seni, kuni ei ületata Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustuste piiri ega minda vastuollu Eesti aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu põhimõttelise muutumise korral saab vastavad lepingud Madise sõnul heaks kiita alles pärast põhiseadusetäienduse rahvahääletust.

Kaubanduse peadirektoraadi kaubandusstrateegia- ja analüüsi ning turule juurdepääsu osakonna peadirektor Signe Ratso ning Tartu Ülikooli Ettevõttemajanduse instituudi Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane osutasid globaalsetele muutustele maailma majanduses, mis on kaasa toonud majandushuvide nihkumise Euroopast Aasiasse. Vananeva Euroopa edasise marginaliseerumise vältimiseks tuleks Varblase sõnul rohkem tegeleda noorte kaasamisega riigi arengusse, liberaliseerida siseturgu, vähendada välistõkkeid ja muuta senist põllumajanduspoliitikat.

Teisipäeval, 9. oktoobril toimub Riigikogu täiskogus valitsuse EL poliitika arutelu, kus ettekande peavad peaminister Andrus Ansip ja EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.

Tagasiside