Riigikogu väliskomisjon arutas kolmapäeva hommikul toimunud istungil koos välisminister Urmas Paetiga kümnete inimohvritega poliitilist konflikti Ukrainas ning ühiselt leiti, et Euroopa Liidul on suur roll aitamaks Ukrainal leida olukorrast tee välja.

„Ukraina on Euroopas suur riik, kus elab 45 miljonit inimest. See riik on täna katastroofi serval. Euroopa Liidul on võimalik kasutada konkreetsete inimeste vastu sanktsioone, kuid samal ajal tuleb näidata riigile ka teed olukorrast välja. Nii suurt riiki ja majandust ning poliitilistes läbirääkimistes tupikut nägevat rahvast ei saa jätta isolatsiooni,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson komisjonis arutelust.

Ukrainale peab Euroopa Liit andma selge sõnumi, et kui ühel päeval Ukraina täidab Kopenhaageni kriteeriumid, saab ta Euroopa Liidu kandidaatriigiks ja sealt edasi on võimalik saada ka liikmesriigiks. Samal ajal tuleb anda halvenevates tingimustes olevale riigile ka finantsabi, rääkis Mihkelson.

Komisjonis arutati väliministri ja välisministeeriumi ametnikega Eesti seisukohti Ukraina küsimustes, sest täna toimub Brüsselis kõrgetasemeline diplomaatide kohtumine sel teemal, kust Mihkelsoni sõnul võiks oodata EL-i poolt sanktsioone või nendega ähvardamist.

Väliskomisjoni liikmed väljendasid muret Ukraina kokkupõrgetes hukkunute üle ja läbirääkimiste katkemise üle. Väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ütles, et Ukraina rahva poole võiks edasiste hukkunute ärahoidmiseks pöörduma ukrainlastele olulised poliitikavälised inimesed, kes annaks mõista, et hetkel on midagi enamat kaalul kui suur valik ida ja lääne vahel. Väliskomisjoni liige Sven Mikser ütles, et kuigi poliitilise lahenduse saavutamine Ukrainas on üha raskem, tuleb läbirääkimistega jätkamiseks leida osapooltele sobiv kõrge tasemega lepitaja.

Marko Mihkelson on täna ühenduses mitmete lähiriikide parlamentide liikmetega, et koguda infot nende seisukohtadest Ukraina küsimuses.