Keskkonnakomisjon, majanduskomisjon ja väliskomisjon leidsid oma tänasel ühisistungil, et Vene-Saksa gaasitrassi Nord Stream keskkonnamõjude hindamisel on olulisi keskkonnariske arvestatud puudulikult ja hindamisprotsessis pole lähtutud Läänemerest kui tundlikust ja terviklikust ökosüsteemist.

 

Komisjonid väljendasid oma tõsist muret teaduslike argumentide eiramise pärast keskkonnamõjude hindamisel ja taunisid kiirustamist protsessides, mis võivad kaasa tuua tõsiseid riske inimese ja keskkonna tervisele.

 

„Inimtegevuse tagajärjel on Läänemere põhi saastatud väga mürgiste ainetega ja igasugune häirimine, olgu siis miinide lõhkamine või torujuhtme ehitamine, võivad taastada need probleemid keskkonnale ja inimeste tervisele, millest me oleme Läänemere rangete kaitsemeetmetega juba hakanud üle saama. Olen merebioloogina veendunud, et Nord Streami arendajate poolt pakutavad lihtsustatud, ookeanide jaoks välja töötatud mudelid, ei sobi Läänemere keerulisse keskkonda. Ajalugu on kahjuks näidanud, et tehtud vigade tagajärjed võivad ilmneda alles aastakümnete pärast ja nende parandamine võib aega võtta mitmeid inimpõlvi,“ ütles Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi.

 

Arvestades olukorra tõsidust, kujundavad Riigikogu komisjonid Jüssi kinnitusel  lõpliku seisukoha oma korralistel istungitel järgmisel nädalal.

 

Gaasitrassi keskkonnamõjusid tutvustasid komisjonidele Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse komisjoni liige Ivar Puura ja akadeemik Tarmo Soomere, ülevaate Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise menetluskäigust andis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo spetsialist büroo juhataja ülesannetes Maris Malva.

 

Riigikogu pressitalitus